SA Poliitikauuringute Keskuse Praxis koostatud 2010. aasta Noorteseire Aastaraamatus jõutakse tõdemuseni, et kuigi noorte töötus on Eestis ulatuslik probleem, saavad noorsootöötajad selle leevendamisse olulise panuse anda. Praegu peab tööturul aktiivsetest Eesti noortest tervelt 33 protsenti enese töötuks olemisega leppima ning see näitaja on üks Euroopa Liidu kõrgemaid.
Üks võimalus nukra olukorra parandamisel on noorsootöö, mille kaudu saab noortele tööturul konkurentsieelist andvaid kogemusi, oskusi ja kontakte pakkuda. Nii Euroopa Liidus kui ka Eestis avaldatud noorsootöö suunisdokumendid rõhuvad noorte olukorra parandamiseks tööturul noorte töökasvatuse ja nende tööturualaste murede lahendamisele. Eelkõige selle kaudu, et õpingute kõrvalt noorsootöös osaledes saadud mitteformaalsed töö- ja õpikogemused annavad noortele tööturul konkurentsieelise. Samuti võib noorsootöö pakkuda suhtlusvõrgustikke, olulisi kontakte ja sotsiaalset kapitali, mis töö leidmisel ja hoidmisel üha tähtsamat rolli mängivad. Tegevustena, mille kaudu noorsootöö tööturule sisenejaid aidata saab, on Noorteseire Aastaraamatus välja toodud õpilasmalevad ja-firmad, vabatahtlik tegevus ning karjääriinfo vahendamine ja nõustamine.
Need tegevused pakuvad tööandja silmis väärt kogemusi ja oskusi. Nii saavad malevas osalejad lisaks töökogemusele ka omaalgatusprojektides ja rahvusvahelises koostöös kaasa lüüa, õpilasfirmad pakuvad alaealistele oma ettevõtte loomise ja edendamise kogemust. Karjääriteenuste vallas arenevad kiiresti veebipõhised teenused, näiteks Stardiplatsi ja Rajaleidja portaalid. Karjäärivaliku tegemisel on abiks ka novembris toimuvad töövarjupäevad. Kuigi tasustamata, võib hinnalisi töökogemusi anda ka vabatahtlik töö, millega on enda sõnul viimase aasta jooksul tegelenud ligi viiendik noortest. Noorsootöö kaudu saadavaid kogemusi väärtustavad ka tööandjad – seda kinnitab kõrge töötuse tase otse koolipingist tulijate ja esimese töökoha otsijate seas. Vabatahtlik tegevus või malevatöö võib saada otsustavaks reaks CVs ning anda eelise nende ees, kel ette näidata vaid kooli lõputunnistus. Konkurents on tihe – mullu oli Eestis keskmiselt 23 400 15-24aastast töötut noort, suurenenud on pikaajaliste noorte töötute arv. Põhjusteks on majanduskriisiga kaasnenud üldine tööpuuduse kasv ning laulva revolutsiooni aegse beebibuumi põlvkonna tööikka jõudmine. Töötuna alanud tööelu jääb mõjutama kogu ülejäänud karjääri, mistõttu noorte tööturule sisenemist toetav noorsootöö kujundab edasises karjääris olulist rolli.
Uuringu leiad: noorteseire.ee
MTÜ Persona juhataja, Tartu Ülikooli doktorant, üks Noorteseire Aastaraamat 2010 koostajaist Piret Talur: karjääriedu pole inimese väärtuse ainus mõõdupuu. Töömaailmas heaks toimetulekuks on vaja tunda ennast ja tunda tööturgu – mõlemas asjas saab noorsootöö kaasa aidata. Noore individuaalne toimetulek tööturul on viimasel 4-5 aastal noorsootöö sihtväärtusena jõuliselt fookusesse tõusnud. Aga inimesena ennast teostada, õnnelik ja kasulik ühiskonnaliige olla saab ka siis, kui sul ajutiselt või püsivalt puudub palgaline töökoht. Kui inimese väärtus on tema tööturupositsioon, siis jäävad kõik, kes ei oma parasjagu palgalist täisajaga töökohta, väärtuslike inimeste seast välja. See, et meie ühiskondlik reaalsus on rahapalgaline turumajandus, ei tähenda, et me kõik muud väärtused peale tööturuedukuse noorsootöö eesmärkide seast kõrvale jätame. Pigem saab isiksuse arengut väärtustav noorsootöö näidata, et inimese väärtust ei mõõdeta vaid ametikoha ja palga järgi.
