 |
| Austria Majanduse Perekonna ja Noorte Ministeeriumi spetsialisti Elisabeth Ziegeri sõnul muretseb ka Austria noorte tööpuuduse pärast. |
| ERAKOGU |
Austria Majanduse Perekonna ja Noorte ministeeriumi noorteosakonna spetsialisti Elisabeth Ziegeri sõnul on riikliku noortepoliitika raskuskese noorte tööpuuduse leevendamisel.
Nii nagu Eesti ja ülejäänud Euroopa on ka Austria mures noorte suure tööpuuduse pärast. Kuigi Austria tööpuudus on hetkel Euroopas üks madalamaid - Eurostati andmetel oli 2010. aasta märtsikuus Austrias töötus 4,9 protsenti - on majanduskriisil just noortele kõige negatiivsemad tagajärjed. Nii rahvusvahelises kui siseriiklikus võrdluses on noorte olukord tööturul viimase 10 aasta jooksul pigem halvenenud.
Austria Majanduse Perekonna ja Noorte ministeeriumi noorteosakonna spetsialisti Elisabeth Ziegeri sõnul on noorte tööpuudus ligikaudu kaks korda suurem kui teistes vanusegruppides ning seetõttu ka üks ministeeriumi olulisimaid küsimusi.
Ziegeri sõnul on Austria riikliku poliitika tugevuseks antud teemal väljakujunenud õpipoisisüsteem, mis edendab sujuvat üleminek koolist tööle. Riik on loonud soodsad võimalused selleks, et juba kooli ajal saavad noored kombineerida õpingud ja praktika ning töötada praktikantidena spetsialistide juures.
Ziegeri sõnul julgustab praktika noortele motivatsiooni antud erialal jätkata ja edasi õppida ning on riigil suurepäraseks meetmeks noori töötuse eest hoida. Ka ministeeriumis töötas intervjuu tegemise hetkel noorsootööd õppiv praktikant.
Varaste koolist väljalangejatega töötatakse avatud noorsootöö kaudu. Koolist väljalangenud suunatakse noortekeskuste hoole alla ning neile leitakse pooleks aastaks töö. Noorsootöötajast ja tööandjast saavad nende mentorid, kes noori koolipinki tagasi julgustavad. Olles pool aastat töötanud kvalifitseeruvad need noored ka töötuabiraha saamiseks.
Samas on antud süsteemi eesmärk Ziegeri sõnul ikkagi noorte tööturule või kooli tagasi suunamine. „Noored saavad esimest korda ise raha teenida, õpivad töölkäimise rutiini, samal ajal vaadatakse noortekeskuses nende järgi ning noortele antakse võimalus kooli lõpetada,“ ütles Zieger. Seda kõike koordineertakse eelkõige kohalikul tasandil.
Austria on föderaalriik, mis koosneb 9 liidumaast, kus isegi noori ja lastekaitset puudutavad seadused on kehtestatud erinevalt. Näiteks alkoholi ostmise vanuse alampiir on liidumaades erinev. Austria on siiski hakanud tegema samme, et lastekaitset puudutav seadusandlus kõigis liidumaades ühtlustada. See võtab veel aega, sest ka seaduste ühtlustamine peab toimuma võrgustikupõhimõttel ja kõiki huvesid arvestavalt.
„Noorsootöö peaks olema seal, kus noored elavad. Me ei taha töötada välja töötada programme noorte inimeste peade kohal,“ arvab Zieger, kes rõhutas, et suhtlus erinevate osapoolte vahel on võrgustikupõhine. Ministeerium suhtleb tihedasti riigiametnikega ja noorsootöö esindusorganisatsioonidega.
Tugev koostöö on ka teiste ministeeriumitega. Nii polegi spetsialisti arvates tähtsust, millise ministeeriumi all parasjagu tegutsetakse. Ministeeriumite vahetamine on neile andnud hoopis võimaluse erinevaid teemasid erinevalt rõhutada.
