 |
| Austria noored said “vote4future” valimisea kampaania käigus kaasa ka otsustajad, kuid nende huvi noorte kaasamise vastu on jätkuvalt väike. |
| DANIELA REITER |
Euroopas esimesena noorte valimisea langetanud Austrias on noorte valimisaktiivsus täiskasvanutega küll võrdne, ent poliitikud ei esinda oma valimiskampaaniates piisavalt noorte huve ja vajadusi, arvab sealne noorteühenduste liit.
Austria Noorteühenduste Liit on Euroopas võtnud juhtpositsiooni noorte osaluse demokraatlikes reformides. Tänu noorteühenduste initsiatiivile saavad Austrias noored kõikidel ühiskonna tasanditel hääletada. 2008 aastal läbi viidud parlamendivalimiste järgne uuring näitas kogu ühiskonnale, et noored inimesed poliitikast huvitatud ning nende osalus valimistel oli samaväärne täiskasvanute omaga.
Samas peegeldas uuring ka noorte pettumust poliitikutes. Ainult 20% esmakordsetest valijatest usaldavad poliitikuid, lähtub uuringust. Noored on uuringu järgi rohkem huvitatud sisulistest kontseptsioonidest kui pelgalt hüüdlausetest.
Poliitikute ignorantsus
Noori esindav Austria Noorteühenduste Liit on arvamisel, et parteide valimisprogrammid ei peegelda noorteteemasid piisavalt. Liit on seisukohal, et poliitikud peavad võtma noori ja nende muresid senisest enam arvesse.
"Noored on kindlasti huvitatud poliitikast, kuid poliitikud ei esinda nende huve ja vajadusi. Tagajärjeks on kaugus noorte ja poliitiliste institutsioonide vahel. Poliitikud peavad elavdama teemasid, mis on noortele olulised,“ kommenteeris Austria Noorteühenduste Liidu president Philipp Nagel.
Liidu tegevjuht Benedikt Walzel ei ole samuti rahul poliitiliste parteide leigusega. „Iga poliitiline partei peaks tegema kampaania noortele ja mõtlema, kuidas nad saaksid noorteni jõuda,“ kommenteeris Benedikt Walzel. Täna veel tegevjuhi sõnul Austrias selleni pole veel jõutud, kuigi noorte suur huvi poliitika ja osaluse vastu on suur.
Enamus esmakordseid hääletajaid jälgivad poliitilisi teemasid rohkem kui üks kord nädalas. Rohkem kui kaks kolmandikku valijaid vanuses 16-18 väitsid, et nad on poliitilistest kampaaniatest huvitatud. Analüüs näitas, et kõige olulisemad teemad noortele on haridus, tööhõive, võrdsed õigused ja vaesus. Valimistel osalemist näevad noored eelkõige kui õigust mitte kui kohustust.
Rõhk poliitilisel haridusel
Walzeli sõnul on üks noorteühenduste liidu lähiaastate prioriteete noorte poliitiline haridus, mis toetab noorte huvisid ja teadlikku läbikaalutletud poliitilist otsust.
Tänu noorteühenduste mõjutustööle lisandus küll riiklikku õppekavasse poliitiline haridus, ent seda õpetatakse koolides kombineeritult ajalooga. „Me pole selle üle päris rõõmsad, sest me tahame eraldi poliitilise hariduse ainet. Aga me muutsime poliitikat ja oleme õnnelikud sellegi väikese sammu üle,“ sõnas Walzel, kes tõdes et noorteühenduste liidu mõjupositsioon poliitilise survegrupina võiks olla tugevam.
„Pärast valimisea alandamist ei ole me täheldanud, et meil oleks survegrupina parem positsioon, poliitilistel aruteludel peame ikka veel võitlema osaluse eest. Samas on meil head argumendid olla kaasatud, meid ei ole lihtne ignoreerida, sest noored inimesed on omaette valijategrupp,“ sõnas Walzel. Tegevjuhi sõnul on poliitikud siiski üha rohkem noori arvestamas ning nii on näiteks parteide siseselt noortekogude mõjujõud suurenenud.
Ekspert Euroopas
Austria Noorteühenduste Liit on eksperdiks valimisea langetamise teemal kogu Euroopas. Oma ekspertiisi on jagutud mitmetele teistele noorteühenduste liitudele.
„Proovime töötada ka valitsuses olevate poliitikutega, sest nende võimuses on mõjutada oma kolleege teistest riikidest.“ Mujal Euroopas ei lähe asjad sugugi nii edumeelselt kui Austrias. Islandi Noorteühenduste Liit on tema arvates ainus, kel on lootust reaalselt lähiajal poliitikat mõjutada ja seadus ellu viia. Norras katsetatakse valimisea langetamist 2011. aastal ning teemat arutatakse kõrgeimal tasemel ka Soomes. Näiteks Sloveenias saavad 16 ja 17 aastased hääletada siis, kui neil on töö.
