 |
| Psühholoogide sõnul on tänapäeva eesti noortel rohkem sotsiaalseid ja psühholoogilisi probleeme kui kunagi varem. |
| Kristjan Teedema/Postimees/SCANPIX |
Noorsootööd võiks ekspertide ja noortega tegelevate inimeste endi arvates senisest enam tõhustada noorte vaimsete väärtuste arendamiseks ja eneseteadvuse suurendamiseks.
18. mail Eesti Rahvusraamatukogus toimud seminari "Eesti noorte vaimne tervis“ osalejad kaardistasid noorte vaimse tervise hetkeolukorra ning kavandasid igapäevatöös rakendatavaid samme, ennetamaks noorte vaimse tervisega seotud probleeme. Kitsaskohtadena leidsid osalejate poolt muuhulgas äramärkimist noorte liiga suur pinge, vähene perekonna toetus ja valitsev materialistlik maailmavaade.
Euroopa sotsiaalfondi programmi "Noorsootöö kvaliteedi arendamine" koolitustegevuse koordinaatori Madis Masingu sõnul on just noor inimene see, kes loob tänast ja homset päeva ning noorte vaimne tervis on kogu selle alus. “Noorsootöö on siiamaani mänginud seejuures suhteliselt passiivset rolli,” arvas Masing. Samas on tema sõnul võimalik noorsootööga noorte vaimse tervise osas oluliselt rohkem ära teha.
Seminaril esinenud psühholoog ja õppejõud Toivo Niiberg märkis, et praegu esineb teismelistel sotsiaalseid ja psühholoogilisi probleeme rohkem kui kunagi varem. Niibergi arvates on olukorra üheks põhjuseks noorte seas valitsevad materiaalsed väärtused, mida esineb majanduslanguse taustal järjest rohkem. “Kahjuks jääb noorte vaimne pool tagaplaanile,” sõnas Niiberg, kellele arvates tuleks koolides rohkem tähelepanu pöörata inimese just arendamisele mitte kasvatamisele.
Sarnasel seisukohal oli ka luuletaja ja ajakirja Meie Pere peatoimetaja Doris Kareva, kes pidas ettekande teemal “Oma arvamuse hind”. Kareva rõhutas ettekandes, et noortele tuleks pakkuda oma arvamuse väljaütlemisel eelkõige julgustust ja tuge.
Seminaril toodi veel välja, et rohkem tuleks kaasata lapsevanemaid ning tõsta nende teadlikkust noorte probleemidest. Teisest küljest leiti, et noored on julged ega karda oma arvamust välja öelda ning neil on tahe õppida.
Lisaks Toivo Niibergile ja Doris Karevale esinesid ettekannetega veel laste ja noorte psühhiaater Anne Daniel-Karlsen ning praktik ja õpetaja Ingvar Villido.
Seminari rahastati ESF programmist "Noorsootöö kvaliteedi arendamine". Ettekannetega on võimalik tutvuda veebiaadressil www.mitteformaalne.ee
