Ilmunud on Eesti esimene noortemonitor

Minister Tõnis Lukas märkis Noortemonitori tutvustusüritusel, et noorte arvu vähenedes peab noorte roll ühiskonnas suurenema.

KAUR KÖTSI

Juuni alguses tutvustati Eesti esimest noorte eluolu analüüsivat infokogumikku „Noortemonitor 2009“, mis sisaldab statistilisi andmeid ja analüüse iseloomustamaks noorte olukorda Eestis.

Monitor on esimene taoline katse anda statistiline ja võrdlev ülevaade noorte olukorrast riigis.
Vananeva ühiskonna tingimustes muutub aina selgemaks fookus noortele inimestele ning nende rollile ühiskonna protsesside toimimisel ja arendamisel.

Noored on peamine väärtus ja ressurss Eesti ja Euroopa arenguks. Noored on meie tulevikukapital. Paraku puutuvad noored kokku erinevate, täiskasvanutega võrreldes tihtipeale tõsisemate probleemide ja väljakutsetega, nagu kõrgem töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse risk, tähelepanematus otsustajate poolt jms. Kui noor kogeb ja tunnetab ebaõnnestumist, on see nii riigile kui ka tervele Euroopale valus kaotus nii sisulises kui ka majanduslikus arengus.

Riskide vähendamiseks on oluline arendada sellist poliitikat, mis väärtustab noori, toetab nende üleminekuid haridusest tööturule, arendab sotsiaalset kompetentsi ja konkurentsivõimet, ennetab sotsiaalset tõrjutust ja soodustab täisväärtuslikku osalemist ühiskonna elus. Oluline on lõimitud noortepoliitika edasine arendamine.

Noortepoliitika ja selle toimealade arendamisel on äärmiselt oluline arvestada noorte inimeste olukorda, nende soove ja vajadusi iga neid puudutava otsuse või tegevuse planeerimisel ja teokstegemisel.

Kuidas on aga võimalik noori rohkem tunda ehk teisisõnu, kuidas saada paremaid teadmisi sellest, millised nad on siin ja praegu, millised on noorte elu trendid ja tulevikuväljavaated, millised otsused on vajalikud täna, et midagi saavutada või muuta homme? Selle teadmise arendamiseks on vaja omada kvaliteetset ja usaldusväärset teavet noortega toimuva kohta noortepoliitika eri valdkondades.

Monitori väljaandmisel on kaks peamist eesmärki. Neist esimene on toetada lõimitud noortepoliitika arengut, kogudes ja analüüsides Eesti noorte olukorda tervikuna peamistes noortepoliitika toimealades ehk valdkondades, mis on seotud noore inimese eluga ning anda ülevaade noortest kui tervikust, tema eluolust ja seotud arengutrendidest. Teine eesmärk on varustada otsustajad kompaktse teabega edasiste otsuste tegemiseks.

Noore definitsioon on noortepoliitika eri toimealades ja sellest lähtuvalt kogutavates andmetes erinev. „Noortemonitor 2009“ koostamisel lähtuti kõige laiemast noore mõiste määratlusest ehk isikust vanuses 7 kuni 26 aastat – nii sätestab seda ka noorsootöö seadus, mis omakorda on aluseks riiklikule noortepoliitikale.

Monitoris kajastatud teemad ja valdkonnad on olulised noortepoliitika arendamise seisukohalt, kuigi peamiselt esitletakse siin andmeid, mis olid selles kontekstis paremini kättesaadavad. Monitor käsitleb tööturu olukorda, noorte üleminekuid, kaasatust noorsootöösse, vaba aja kasutust, tervist, ülddemograafilist olukorda ja selle mõju jpm.

Kogumiku „Noortemonitor 2009” juhtiv teema on noored ja töö ning see avatakse tööturu, noorsootöö ja noore teiste tegevuste seoste kaudu. Uuringud näitavad, et tööturule sisenemisel on noorele tihtipeale takistuseks see, et puuduvad teatud praktilised oskused ja vajalikul tasemel teadmised – neid oskusi ja teadmisi on aga võimalik saada noorsootöö ehk mitteformaalse õppeprotsessi abil. Noorsootöö kaudu omandatud teadmised ja oskused suurendavad noore konkurentsivõimet, toetavad eneseväljendamist ja -teostust.

„Noortemonitor 2009” on valminud Euroopa sotsiaalfondi kaasrahastatava riikliku programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine” raames. Monitori tellija ja levitaja on Eesti Noorsootöö Keskus. Monitori on koostanud on Eesti Noorsoo Instituut.

Monitor on kavandatud perioodilise väljaandena ning ilmub edaspidi üks kord aastas, arvestades vajalikke muudatusi andmete kogumises, kättesaadavuses ja vajalikkuses noortepoliitika arendamise seisukohalt.

„Noortemonitor 2009“ elektrooniline versioon on kättesaadav Eesti Noorsootöö Keskuse koduleheküljel www.entk.ee

Fakte „Noortemonitorist 2009“

• 13-19 aastaste arv on viie aastaga vähenenud ligi 25% võrra, 7-12 aastaste arv vähenes pea kaks korda.
• Perioodil 2004-2008 rändas Eestist välja pea kuus korda rohkem noori kui tuli tagasi.
• Kümne aastaga on noorte seas 50% võrra kaotanud laste saamise osatähtsus naiste eneseteostuses, mis peegeldub ka sünnituste edasilükkamises. 
• 25-29 aastaste töötavate noorte seas omab juba ligi 25-30% juhi või tippspetsialisti positsiooni.
• 15-19 aastastest töötavatest noortest töötavad 30% laupäeviti, 22% pühapäeviti ja 12% öösiti. 
• 41% 15-30 aastastest noortest mõtleb sageli sellele, millise uue teenuse või tootega võiks turule tulla.  
• Venekeelsed noored tahaksid eestikeelsetest enam oma firmat luua ja iseenda tööandja olla ning „mitte kellegi korraldusi täita“. 
• Noorte seas populaarsuselt kolmas organiseerimata vaba aja veetmise viis on lugemine (11,6% noortest tegeleb). Televiisori ja filmide vaatamine jääb pea viimaseks, olles umbes sama populaarne kui luuletamine.
• 41% 25-34 aastastest meestest ja 37% naistest teevad enam kui kord nädalas sporti. Samal ajal 34% ei tee sporti üldse või vaid mõne korra aastas. 
• Iga neljas 20-30 aastane pole viimase aasta jooksul vabatahtlikult lugenud ühtegi raamatut. Kümme protsenti noortest kirjutab harrastuseks jutte ja luuletusi. 
• 2009. aastal tõusis kõrgkooli astujate seas ärinduse ja halduse järel populaarsuselt teisele kohale humanitaarvaldkond 9,1%-ga. Pea kõige enam (5,9%-lt 1,4%-le) langesid populaarsuselt  arhitektuuri ja ehituse erialad.
• Noorte vaime tervis on Euroopa ja Põhjamaadega võrreldes halb: 13% on mõelnud enesetapule, üleväsimust kurdab 33%-50% noortest, tavalisest suuremat stressi 15% noortest, unetust ja/või depressiooni on kogenud kolmandik noortest. Vaimse tervise puhul on trend halvenemise mitte paranemise suunas
• Kõige enam vigastusi kogevad Eesti õpilased IV-VI klassis: 2008 I poolaastal oli nende klasside õpilastel vahetundides 920 vigastust.
• 19-24 aastased noored kasutavad seksuaalvahekorras olles harvemini kondoomi kui nooremad (54% vs 75% esmase seksuaalvahekorra ajal). 
• Üle 60% ajateenistuse kutsealustest on arstliku komisjoni poolt tunnistatud (ajutiselt) mittekõlblikeks, enim levinud põhjused on pea võrdselt lihasluukonna- ja sidekoe haigused ning psüühika- ja käitumishäired. 
• Noorte vägivalla puhul on vaid 19%-l juhtudest ründajaks võõras. Enamikel juhtudel on tegemist koolikaaslase, tuttava või pere liikmega.