 |
| Noored võtsid seksuaalhariduse mõttetalguid tõsiselt. |
| Eilika Lukkonen |
18 kuud väldanud projekti „Noortest lähtuv tervisekasvatus“ seksuaalhariduslikke üritusi korraldasid noored koostöös spetsialistidega ise.
Nähes vajadust formaalhariduses õpitut kinnistada ning noorte oskusi ja teadmisi tervisekäitumise vallas arendada, otsustas Eesti Õpilasesinduste Liit seksuaalhariduse edendamisse oma panuse anda. Õpilaste ideega tulid kaasa ka Haridus- ja teadusministeerium ning Eesti Noorsootöö Keskus.
Nii saigi eelmise aasta alguses hoo sisse projekt „Noortest lähtuv tervisekasvatus“, mille erilisus seisnes asjaolus, et seksuaalhariduslikke üritusi hakkasid korraldama noored ise koostöös kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja noorsootöötajatega ning hariduse ja tervise spetsialistidega.
Noored said ettevalmistuse
Projekti esimeses etapis jagasid täiskasvanud noortele teadmisi ja oskusi, kuidas oma kogukonnas tervisekasvatuse alaseid tegevusi planeerida ja ellu viia. Selle tarbeks korraldati motivatsioonikoolitus ja mitmeid teavitusüritusi.
Tänaseks on 34 erineva omavalitsuse noored korraldanud enda kodukohas seksuaaltervist puudutavaid koolitusi ja infopäevi.
Tartumaal Nõo noortekeskuses said kohalikud noored fotoseikluses „Müüdid ja tegelikkus“ osaleda. Seikluse ülesandeks oli mõni põnev hetk jäädvustada, lähtudes erinevatest müütidest nagu näiteks „Noorus on hukas“.
Narvas toimus üritus HIV positiivsete ja AIDSi ohvrite toetuseks, Rae vallas suvekool „Noored ja seksuaalsus“ jne.
Noored korraldasid ka seksuaalhariduse mõttetalgud, kus osales ligi 500 noort üle Eesti, kes arutlesid tervisekasvatuse kitsaskohtade üle.
Noored vajavad teadmisi varem
Eilika Lukkonen, üks mõttetalgute korraldajatest, toob välja, et paljud noored vajaksid seksuaaltervist puudutavaid teadmisi varem, kui praegu kehtiv õppekava seda ette näeb.
Noored soovivad ka interaktiivsemaid tunde, erinevaid lektoreid, nõustamiskeskuste külastamist, adekvaatsete internetiallikate tutvustamist jne. Samuti on paljud noored veendumisel, et inimeseõpetuse tunnis ei peaks hindeid panema. Tundides osalenud ja kaasa töötanud õpilastele võiks aine tulemuse märkida arvestusena.
Eesti Vabariigi põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava kohaselt saavad õpilased teadmisi seksuaaltervisest inimeseõpetuse tunnis. Inimeseõpetus toodi õppekavasse 1996. aastal ning kõikides koolides ei ole see jõudnud võrdselt heal tasemel kanda kinnitada.
Oluline roll on ka mitteformaalsel seksuaalharidusel, mida ammutatakse kõikjalt – kodust, sõpradelt, meediast jne. Sellise teabe adekvaatsust on raske kontrollida ning tihtipeale võib see kujundada vääri hoiakuid.
Kaheksateist kuud väldanud projekt lõppes tänavu 1. juulil. Projektijuhi Pille Tederi sõnul ei tähenda see, et vajadus täiendava seksuaalhariduse järele on kadunud.
Plaanis on koguda vahendeid järgmiste projektide jaoks. Mõttetalgute korraldajad soovivad ka koostada ettepanekute kogumi, mille abil võiks seksuaalharidus olla tulevikus üha enam noortest endist lähtuv.
