Kas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) liikmena saan ka mina erakonna tegemistele kaasa aidata, või olin vajalik ainult valimiste ajaks? Miks esitan selle küsimuse? Sest paljudelt erakonnakaaslastelt, eriti noortelt, olen seda küsimust tihti kuulnud.
Väikeses Uhtna alevikus, mis asub Sõmeru vallas, on kõikidele teada, et noortekeskuse juhataja on SDE liige. Külarahvale ja noortele ei jäänud märkamata minu osalus eelmistel kohalikel valimistel, kuigi kandideerisin Rakvere linnas.
Samas ei luba noorsootöötaja eetika ja noortekeskuse töökorraldus noortekeskuse uksele riputada SDE lippu, ega panna laua peale ka antud erakonna vimplit. Tahan tuletada vaid lugejatele meelde, et on olemas noorsootöö eetika, millest noorsootöötajal tuleks lugu pidada.
Erakonnas kaasalöömine on minu jaoks olnud reaalne võimalus noorsootöös midagi muuta ja noorte jaoks ka ära teha. Võimalusi on olnud palju. Meie erakonnas on hulk noori, kellele kuluksid ära minu teadmised ja kogemused, mida ma olen saanud noorsootööd õppides ja omavalitsuses töötades.
Teiseks tahaksin professionaalse meelelahutajana koos noortega meeleldi korraldada erinevaid üritusi, olgu selleks erakonna jaani- või suvepäev või siis hoopis valimised. Kolmandaks tahan luua oma kodulinna teise noortekeskus ja loodan, et selle loomise juures saan toetust ka erakonnalt.
Meie noortekeskuses on tavaks saanud kutsuda noortega vestlema ja elutarkust jagama erinevaid huvitavaid inimesi. Noortega on kohtunud ja karjäärist rääkinud nii noor Rakvere linnapea Rannar Vassiljev kui ka tema isa, Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev.
Kunstijuttu on rääkinud klaasimeister Riho Hütt, külas on käinud kohalikud raadio Viru tegijad ning sumot tutvustas rahvusvaheline sumokool K&F.
Sõmeru noortega on käinud kohtumas ka endine narkomaan Villy Võrk, filmi «Klass» osatäitja Vallo Kirs ja filmi produtsent Gerda Kordemets, koguja Samuel Golomb ja ka teised huvitavad tegelased.
Peale selle korraldatakse noortega erinevaid temaatilisi päevi ja väljasõite, mida rahastame Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse konkursside vahenditega. Sõmeru vallas on lisaks Uhtna noortekeskuse veel viis avatud meetodi põhjal töötavat noortekeskust.
Sõmeru, Vinni, Rakvere ja Rakke omavalitsustes Lääne-Virumaal on tehtud tõsiseid ja samas julgeid investeeringuid haridusse ja noortetöösse, mis tagavad jätkusuutliku kogukonna. Lapsed ja noored on Lääne-Virumaal pigem ressurss kui probleem, kui arvestada investeeringuid haridusse ja noortetöösse.
Seda kinnitavad ka 2008. aastal Eesti Noorteühenduste Liidu tellitud uuringu “Noorsootöö rahastamine kohalikes omavalitsustes” tulemused, kus Lääne-Viru maakonna näitajad on nii mõnegi teise maakonna omadest silmanähtavalt kõrgemal.
Noortekeskuste tegevus on heaks tõestuseks, et maanoortega peab tegelema. Väide võib olla igati loogiline ja uuringuga tõestatud, kuid Eestis on ka omavalitsusi, kus pole ühtegi töötavat noortekeskust. Nende omavalitsuste eesotsas on kohalikud poliitikud, kes väitsid veel eelmisel sügisel oma valimiseelsetes lubadustes: noori meie ei unusta.
Miks siis mõnes omavalitsuses ei ole noored ikka veel prioriteet? Millel põhineb noortekeskuste vajaduse eiramine? Kehtivad seadused määratlevad selgelt noorsootöö korralduse - omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas noorsootööd juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
Seetõttu jääb osalt arusaamatuks osade vallajuhtide hirm ja kahtlus noortekeskuste kasulikkuses ning vajalikkuses. Tulemused ei pruugi olla küll kohe nähtavad, kuid pidev ja stabiilne eesmärgipärane tegutsemine ja noorte toetamine annab lõpuks mitmekordse tulemuse.
Olen juba korduvalt tutvustanud maakonnaajalehes Virumaa Teataja oma mõtteid Rakvere linna noorsootöö korralduse kohta. Olen jätkuvalt seisukohal, et linnas, kus on ligi 15 tuhat elanikku, peab toimima vähemalt kolm noortekeskust. Mõistan sedagi, et majanduskriisi ajal on see peaaegu võimatu missioon ja paraku pole kuskilt võtta ka tõsiseid tegijaid, kes selle probleemiga tegelema hakkaksid.
Noorsootöö eesmärk ongi luua sobiv keskkond ja võimalused noortele paremaks arenguks ja kasvamiseks, olgu siis noortekeskuse, spordikeskuse, koolihoone, spordiväljaku, huviringide, rularambi või muu näol. Asi ei tohiks uute ruumide ehitamise või vanade renoveerimisega piirduda, sest veelgi suurema määravusega on noortele pakutavad tegevused ja nende professionaalne juhendamine.
Noorsootöös on palju lahendamata küsimusi. Tänased lahendused mõjutavad mitte ainult tänaseid noori. Mõelgem tulevikule, sest siis on hea eaka inimesena öelda: „Kui mina kunagi noor olin!“
