Mobiilse noorsootöö peamiseks eesmärgiks on jõuda noorte kogunemiskohtadesse ja nende noorteni, kes ise noortekeskustesse ei tule.

SILLE ANNUK/POSTIMEES/SCANPIX

Uutele radadele seiklema minnes on alati hea abi teekaardist, mis näitaks tundmatus kohas vette hüppajale ette mingisugusedki suunad. Aken otsis üles erinevad spetsialistid, kes ühel või teisel määral mobiilse noorsootööga Eestis kokku on puutunud. Nende kogemuse ja teadmiste abil pakume kaarti, mille abiga saaks Eesti noorsootöötaja minna seni uutele radadele noori otsima ja suurendada oma töö mõju.

Miks meil on vaja mobiilset noorsootööd?
21. sajandit nimetatakse infoühiskonnaks. Erinevalt eelnevatest sajanditest on nüüd otsustavaks saanud see, kellel on millisele infole ligipääs, kes kui palju teab ning kes oskab neid teadmisi enda kasuks pidevalt rakendada. Infoliikumise märkimisväärse kiirenemisega on muutused osa igapäevast. Muutuvad olukorrad, ühiskondade arengutasemed, inimeste võimalused ja selle kõigega kaasnevalt ka noored.

“Tänapäeval üritab kogu maailm olla mobiilne. Kõik liigub ja kes liigub aeglasemalt on teiste arvates juba ammu vales suunas liikuma hakanud. Kui varem olid autod ainukesed mobiilid, siis nüüd on meil mobiilsed telefonid, arvutid, internet ja pangakontorid,” kirjeldab muutnud olukorda noorsootöö koolitus- ja ressursikeskuse Atlas koolitaja Margus-Tarmo Pihlakas.

Tema sõnul võib tänast olukorda iseloomustada kapitalistlikule ühiskonnale omaselt sõnaga progress, kus juba mõnda aega tagasi on noortevaldkonnas hakatud üle võtma tulundussektori praktikaid – kirjutatud arengukavasid ja loodud kodulehtesid. Selle eeskujul räägitakse nüüd sellest, et kuidas kliendini kõige paremini jõuda.

“Just nimelt kliendi ja kuna klient on kuningas, ei saa me eeldada, et kuningas tuleb meie juurde. Me ise peame tema juurde minema. Ja nii oleme me Eesti noorsootöös jõudnud murrangu lävele. Siit edasi vanaviisi minna ei saa, kuid selleks, et teha asju uutmoodi, pole hetkel jõudu, tahtmist, oskust. Kuid nii nagu klient dikteerib ärimaailmas, määrab noor noorsootöös ja õige pea teevad noorsootöötajad seda, mida noored tahavad, seal, kus noored tahavad, ja kellega noored tahavad.”

Mobiilse noorsootöö olemus
Mobiilse noorsootöö mõistet võib mitmeti defineerida. Üks on see, mida ametlikult nähakse mobiilse noorsootöö olemusena, teine on see, kuidas praktikud (koolitajad, noorsootöötajad) seda noorsootöö liiki mõtestavad.

Tallinna Kesklinna Valitsuse erinoorsootöö spetsialisti ja Eesti ühe kolmest ametlikust mobiilsest noorsootöötajast Annegrete Johansoni sõnul on tähistab mobiilne noorsootöö sotsiaalpedagoogilisele lähenemisele, millel on iseloomulikud neli erinevat töömeetodit. Need on tänavatöö, töö gruppidega klubitöö vormis, juhtumitöö või individuaalne nõustamine ja jõustamine ning töö kogukonnaga.

“Mobiilse noorsootöö juures on olulised mõningad printsiibid, millest tuleb kinni pidada. Eduka mobiilse noorsootöö aluseks on kandev ja usalduslik suhe noore ja töötaja vahel. Kui seda näiteks töötaja poolt kuritarvitatakse, ei ole mitte ainult nende omavaheline usaldus ja edasine koostöö purustatud, vaid ka kõigi teiste noorte usaldus kaob.”



Siinjuures rõhutab Johanson, et mobiilne noorsootöötaja ei saavuta tänaval olles noorte usaldust, kui hakkab neile moraali lugema suitsetamise pärast. “Manitsemise ja keelamisega ei saavuta soovitut,” sõnab Tallinna Kesklinna Valitsuse erinoorsootöö spetsialist. Samuti toob ta välja, et kuigi sageli pannakse otsiva ja mobiilse noorsootöö vahele võrdusmärk, ei ole siiski tegemist samade asjadega.

“Kuna mobiilseks noorsootööks saame nimetada vaid sellist töövormi, kus me kasutame kõiki nelja töömeetodit, ei saa öelda, et vaid tänavatöö tegemine olekski mobiilne noorsootöö. Eesti sotsiaal- ja noorsootöömaastikul aetakse kahjuks veel need mõisted segamini. Küll aga peab välja tooma ka selle, et mobiilse noorsootöö meetod tänavatöö ei ole pelgalt info jagamine või kontakti loomine, vaid suhte ehitamine edasiseks koostööks ning vajadusel nõustamine.”

Rakvere noortekeskuse juhataja Hele Kuul, kes osales 2009. aasta sügisel otsiva noorsootöö alasel koolitusel, nimetab mobiilset noorsootööd liikuvaks noorsootööks. “Toimub seal, kus on noored – ostukeskused, rulapargid ja teised kogunemiskohad. Samuti tegeleb tänavalaste ja –noorukitega, kes puutuvad kokku vaesuse, nälja, hoolimatuse, narkomaania, kodutuse ja kalduvusega vägivallale,” jagab Kuul.

Uue võimalustemaa plussid ja miinused
Eelpool väljatoodud mobiilse noorsootöö neljal meetodil on igal ka omad iseärasused, mida kasutamisel ja rakendamisel tasuks arvesse võtta.

Individuaalse töö puhul, mis põhineb teadmisel, et noored usaldavad noorsootöötajat kui tema neid usaldab, pakuvad noorsootöötajad abi probleemide lahendamiseks, mida noored nendega jagavad. Selle miinuseks on ressursirohkus, kuna pole piisavalt vastava väljaõppega inimesi ja tegemist on pikaajalise protsessiga. Plussiks on individuaalne lähenemine igaühe suhtes ning konkreetsele probleemile konkreetse lahenduse leidmine.

Tänavatöö puhul minnakse sinna, kus noored kogunevad ja kohal on. Meetodi keskmes on kontakti loomine ja säilitamine noortegruppidega. Eelisteks on see, et noorsootöötajad saavad tänavatöö kaudu infot oma töö edasiseks planeerimiseks ning on noortega nendele turvalises keskkonnas. Miinuseks võib olla noorte vastuvõtlikkus noorsootöötajale, eks n-ö nende maale tungib. Samuti võib usaldussuhte loomine semutsemiseta osutuda keeruliseks.

Grupi- või rühmatöö käigus aitab noorsootöötaja kampadel leida põnevaid ja arendavaid tegevusi ning soovitab kogunemiskohti. Plussiks on see, et noored tunnevad, et keegi on nende olukorrast huvitatud, saab töötada suurema rühmaga, mis on lihtne, kui on saavutatud liidri usaldus. Meetodi puuduseks on üldistamine ja individuaalse lähenemise puudumine.



Kogukonnatöö eesmärgiks on kogukonnast info kogumine noorte olukorra kohta, lahenduste välja töötamine ja eelarvamuste kummutamine. Plussiks on olla informeerija ja sõnumitooja kogukonnaliikmetele, kes igapäevaselt noortega kokku ei puutu. Meetodi puuduseks on eelarvamustega võitlemine, juurdunud arusaamade kummutamine ja inimeste väljasaamine oma mugavustsoonist.

Kui eelpool oli toodud välja, et klassikaline Saksamaal välja arendatud mobiilse noorsootöö lähenemine kasutab nelja töömeetodit, siis 10.-11. mail Tartus toimunud koolituse “Mobiilne noorsootöö” koolitaja Margus-Tarmo Pihlakas püüdis pakkuda oma raamistikku ja tõlgendust mobiilse noorsootöö liikide osas.

Selle koolituse käigus said osalenud noorsootöötajad avaldada arvamust viie erineva mobiilse noorsootöö võimaluse üle: mobiilne noorsootöö kui show-päev, mobiilne noorsootöö kui rändav noortekeskus, mobiilne noorsootöö kui virtuaalne noorsootöö, mobiilne noorsootöö kui tänavareid ning mobiilne noorsootöö kui noortegruppi sisseimbumine (spionaaž, infiltreerumine).

Koolitusi on toimunud mitmeid
2005.-2006. aastal toimus Eestis Tallinna Laste Turvakeskuse ja rahvusvahelise mobiilse noorsootöö organisatsiooni koostööprojektina mobiilse noorsootöö seminar “Kogukonnakeskne noorsootöö riskilaste ja –noortega”, kus koolitajateks olid nii praktikud Saksamaalt kui ka riskinoortega tegelevad spetsialistid Eestist.

Peaasjalikult on mobiilse noorsootöö või selle erinevate liikidega seotud koolitusi viinud läbi Eesti Noorsootöö Keskus. Seda on tehtud nii koolitustega Eestis, kuid ka tänavanoorsootöö õppevisiitide näol Soome. Seni on viidud läbi 2 õppevisiiti – üks 2009. aasta sügisel, teine 2010. aasta mais.

Sügisel 2009 toimunud koolitus “Otsiv noorsootöö”, mida viisid läbi Tiiu Aasmäe ja Olga Tiidemann. Koolitusel osalenud Rakvere noortekeskuse juhataja Hele Kuul toob välja, et tema jaoks oli koolituse suurimaks tulemuseks arutelu, kas Rakvere linna kontekstis saab seal välja toodud teadmisi ja projekti näidet rakendada.

“Väikelinnas on see veidi keerulisem, kuna noorsootöötaja tahaks peale oma töö lõppu rahulikult bussijaamas või ka poes liikuda, ilma et kohtuks nende samade kampadega või indiviididega, kellega tööd teeb,” tõi kuul välja oma järeldused. Samas tunnistab ta, et sarnaselt paljude teiste linnadega, on ka Rakveres noorte lemmikajaviitekohaks ostukeskused.

Käesoleva aasta maikuus viidi Tartus läbi 2-päevane koolitus “Mobiilne noorsootöö”, mis on seni kõige süvendatum sellealane koolitus üldse, mis Eestis on läbi viidud. Selle suurimaks väärtuseks ja omapäraks oli selle praktiline pool, mille käigus said osalenud noorsootöötajad end 3 tunni jooksul mobiilse noorsootöötaja rollis Tartu tänavatel ka proovile panna.

Koolitusel osalenud vabatahtlik noorsootöötaja Kadi Voolaid toob välja, et see oligi selle koolituse kõige väärtuslik osa. “Minu jaoks oli mobiilse noorsootöö koolituse suurim tulemus see, et osalejad said “pea ees vette hüpata” ja tänava noorsootööd kohe ka praktikas järgi proovida. Koolitus toimus Tartus ja see on väga hea pinnas mobiilseks noorsootööks just oma multikultuursuse poolest, sest linnas on koos palju subkultuure,” tõi Voolaid välja.

Koolituse läbi viinud koolitaja Margus-Tarmo Pihlakase sõnul peaks Eestis kindlasti jätkama mobiilse noorsootöö koolitusi ja seminare. “Noorsootöötajaid peaks pidevalt innustama. Ühest koolitusest ühele noorsootöötajale ei ole tekkinud veel piisavalt jõudu selleks, et üle saada takistustest, mis on mobiilse noorsootöötaja teel,” on Pihlakas seisukohal.

Koolituse teise koolitaja Annegrete Johansoni sõnul peaks samuti mobiilse noorsootöö koolitusi jätkama, kuid nende puhul tuleks korralikult läbi mõelda, kellele ja miks selliseid koolitusi korraldatakse. “Kas me teeme koolituse mobiilsest noorsootööst või otsivast noorsootööst või hoopiski millestki muust?” küsib Johanson.

Eesti pilootprojektid
Mobiilse noorsootöö esimeste pilootprojektide vanuseks võib Eestis pidada 10 aastat. Varasemalt Tartus tänavalaste keskuse MTÜ Öökull juures tegutsenud Margus-Tarmo Pihlakas räägib sellest, kuidas 2000. aastal kutsuti seal ellu projekt, mille üheks tegevuseks oli reidide korraldamine Tartu tänavatel.

“Initsiatiivgrupis oli nii vabatahtlikke tudengeid, noorsootöötajaid kui ka endisi tänavalapsi. Grupil oli tihe noorsoopolitseiga ja noortekeskusega, mis oli tänavareidi baasiks. Reidi eesmärk oli suhelda noortega, kes olid tänaval kell 22.00 – 23.00,” kirjeldab Pihlakas oma toonast tööd.

Tema sõnul kutsuti riskikäitumisega noori, näiteks liiminuusutajaid, alkoholi joobes või asotsiaalse väljanägemisega noori Öökulli diskodele või lihtsalt sooja toitu sööma. Seejärel jätkati noortekeskuses nende noortega tööd erinevates gruppides sõltuvalt eesmärkidest. Nii oli loodud eraldi poiste ja tüdrukute rühmad ja matkaring.



Tallinna Mustamäe linnaosas võeti 2007. aastal MTÜ BonaFide ning Tiiu Aasmäe ja Olga Tiidemanni eestvedamisel ette projekt “Mobiilne noorsootöö Mustamäe linnaosas”. Selle käigus kaardistati piirkond, selgitati välja noorte vajadused, loodi usalduslik suhe noortega ja lükati käima noortekohvik, kus noored said kogunemas käia ja erinevaid teemaõhtuid korraldada. Eeskujuks kasutati tol korral Saksa mudelit.

2009. aasta jaanuarikuust on mobiilset noorsootööd teostatud Tallinnas Kesklinna Valitsus ja Kristiina Linnosa Valitsus. 2010. aasta maikuust on kaasatud olnud ka Põhja-Tallinna Valitsus. Propageerimaks mobiilset noorsootööd kui ühte võimalust erinoorsootöö tegemiseks, toimus käesoleval kevadel ka mobiilse noorsootöö teemaline seminar Tallinna linnaosade erinoorsootööga kokku puutuvatele ametnikele.

Lisaks eelpool mainitutele on tänavatöö kogemus ka Tähetornil, Alliumil, Peeteli sotsiaalkeskusel, Punasel Ristil, Tallinna Laste Turvakeskusel ning lisaks on Eestis tehtud ka teatud määral kiriklikku tänavatööd.

Tartu linnas on kahel viimasel aastal linnavalitsuse julgustusel viinud noortekeskused oma suvised tegevused avalikku linnaruumi – Anne kanali äärde, parkidesse, Kaubamajja ja tänavatele. Tallinnas on noortekeskused suvel kolinud Stroomi randa.

Tartu Lille Maja kolib sageli avalike ürituste puhul avatud linnaruumi noortele vabaaja veetmise võimalusi pakkuma. Nii tehti ka selle aasta lastekaitsepäeval.

MARGUS ANSU / POSTIMEES / SCANPIX

Teiste riikide näited
Olles kirjutanud erinevaid uurimusi mobiilse noorsootöö teemadel ning olnud lähemalt seotud Saksamaa kontseptsiooniga mobiilsest noorsootööst oskab Annegrete Johanson lähemalt rääkida just sealsetest näidetest.

“Saksamaal on mobiilne noorsootöö laialdaselt levinud. Tänavatööd teostavad paaris mees ja naine, kellel on omandatud sotsiaalpedagoogi eriala. Tänavatöö raames esmalt vaadeldakse noori, saadakse nende kohta n-ö taustinfot ja alles siis, kui aeg on õige – lähenetakse neile ja püütakse kontakti luua.”

Johansoni sõnul pakutakse korduvate kontaktide järel noortegruppidele n-ö klubiruumi, kus nad saavad koos käia ja noorsootöötajatega tegevusi teha. Tegevuste valikul on määravaks noorte endi soovid. Lisaks tegeletakse üksikjuhtumitega – nõustatakse üksikuid grupiliikmeid eraldi.

“Kogukonnatöö raames on oluline kaasata elanikke. Sinna alla kuuluvad kõikvõimalikud foorumid, ümarlauad, linnaosapeod, jne,” iseloomustab Johanson Saksamaal tehtavat mobiilset noorsootööd.

Teise riikide praktikatest rääkides viitab Annegrete Johanson, et temale teadaolevalt on Saksamaal loodud rahvusvahelise mobiilse noorsootöö organisatsioonil ISMO-l tihedaid kontakte ka näiteks Venemaa ja Austriaga. Samas toob ta välja, et iga riik üldjuhul arendab oma oludele vastava mobiilse noorsootöö kontseptsiooni välja.

Sel kevadel kahepäevasel Soome õppevisiidil käinud MTÜ Subciety vabatahtlik noorsootöötaja Kadi Voolaid toob välja, et Soomes tehakse palju mobiilset noorsootööd immigrantidest noortega.

“Võibki öelda, et immigrandid on Helsinki linna kõige olulisem mobiilse noorsootöö sihtrühm. Alates eelmisest aastast on hakatud rohkem tänava noorsootööd tegema ka noorte emadega, kuna nemad jäävad hetkel igasugustest võimalustest eemale,” sõnab Voolaid.

Rakvere noortekeskuse juhataja Hele Kuul toob samuti mitu näidet Soomest. “Seal sõitis buss ringi ostukeskuste parklates, mis oli justkui liikuv noortekeskus, kus sai internetti kasutada, noorsootöötajaga rääkida, teiste sõpradega suhelda. Lisaks kaasatakse Soomes pidude ajal tänava noorsootöötajaid, kes jälgivad, et noored ei endale ega teistele kahju ei teeks ja aitavad nad vajadusel ka vastavasse telki kainenema.”

Mida annab mobiilne noorsootöö juurde keskusepõhisele noorsootööle?
Hele Kuul näeb, et mobiilne noorsootöö annab võimaluse töötada suurema arvuga noortega, eraldi erinevate gruppidega, suurendada noorsootöötaja enda teadmisi ja olemasolevat infot, kaardistada hetkeseisu ja jälgida noorte liikuvust. “Kõige olulisem ressurss on inimressurss, ei ole vaja piljardilaudu,” sõnab Rakvere noortekeskuse juhataja peamisele ressursiallikale viidates.

Annegrete Johansoni sõnul eeldab mobiilne noorsootöö siiski, et töötaja läheb sinna, kus on noor ja loob temaga kontakti seal. Seda aga ainult juhul, kui noor on selleks valmis. Samuti näeb ta, et mobiilse noorsootöö teostaja on noorele nn tugiisikuks, kes vajadusel läheb temaga koos kooli, otsib elamispinda, töökohta ja aitab koostada CV’d.

“Mobiilse noorsootöö juures on oluliseks märksõnaks ka paindlikkus ja seda just töötaja suhtes. Mobiilne noorsootöötaja töötab olenemata kellaajast, ta on paindlik. Kui on tarvis, on ta tööl kella kaheni öösel ja seda ilma nägu krimpsutamata,” toob Johanson välja.



Mobiilse noorsootöö tulevik Eestis?
“Mina isiklikult näen, et me vajame tänasel päeval mobiilset noorsootööd,” on Annegrete Johanson seisukohal. “Nagu öeldakse – ennetada on odavam, kui hiljem tagajärgedega tegeleda. Just see kehtib ka mobiilse noorsootöö kohta, mis on just ennetav tegevus riskinoorte hulgas.”

Johanson toob veel välja, et käesoleva aasta kevadel Tallinnas toimunud koostööseminari “Mobiilne noorsootöö – kellele ja miks” osalejatest 90,5% oli arvamusel, et mobiilne noorsootöö on vajalik. “Vestlused erinevate ametite ja ministeeriumite esindajatega on näidanud, et süsteemides on vaja muudatusi ning ennekõike tõhusamat ennetustööd,” toob Kesklinna Valitsuse erinoorsootöö spetsialist välja.

Hele Kuul arvab, et ennekõike oleks kasu mobiilsest noorsootööst suuremates linnas ja seal võiks mobiilne noorsootöö olla osa üldisest noorsootööstruktuurist. “Ei pea ootama noori, vaid nad ise üles otsima, nendega olema, tegelema ja suhtlema. Väga oluline on enne olukord kaardistada ja mõelda, mida soovitakse saavutada,” rõhutab Kuul.

Väikestes kohtades noorsootöötajana töötanud Kadi Voolaid usub, et mobiilsel noorsootööl on Eestis suur tulevik, sest “materjali”, millega töötada, on palju. “Tahaks loota, et leidub palju motiveeritud noorsootöötajaid, kes kõik tahavad sellesse noorsootöö liiki panustada,” peab ta valdkonna arengul võtmetähtsusega aspektist.

Koolitaja Margus-Tarmo Pihlakas on mobiilse noorsootöö tulevikule hinnangut andes lakooniline. “Helge,” on tema sõna selle iseloomustamiseks. “Mobiilne noorsootöö on otsekui loosungelekter igasse kodusse. Just nimelt igasse – ka kõige kaugemad metsatalud ja hämaramad slummimajad peavad saama võimaluse osaleda mobiilses noorsootöös."