Noorte tööhõivega seotud teemad on viimase paari aasta jooksul nii meedias kui ka ühiskonnas laiemalt olnud jätkuvalt päevakajalised. Põhjus selleks on täiesti olemas, kuna noorte tööpuudus on siiani kasvav väljakutse noorte elus. Andmed statistika osas varieeruvad, kuid head olukorda ei näita hetkel mitte ühedki numbrid.
Statistikaameti andmebaasis ei ole avaldatud veel 2010. aasta I kvartali numbreid, kuid Töötukassa andmeil oli 31. märtsil 2010 16–24aastaste seas töötuid 15,9%. Need numbrid aga ei pruugi olla veel lõplik reaalsus, kuna 2009. aastal IV kvartalis oli Statistikaameti andmete järgi noori töötuid 29%. Töötukassa arv samal hetkel oli 15,7%.
Noorte tööpuudus ja Eesti inimarengu aruanne
Marju Lauristin märkis eelmisel aastal ilmunud ajakirjas MIHUS, et „samas kui lehepealkirjad juubeldavad sündimuse tõusu üle, kukub terve aastakäigu jagu noori ühiskonnas välja. Iibe pööramine positiivseks muutub tühiseks ohu kõrval, mida selline olukord toob kaasa Eesti inimarengule ja ühiskonna jätkusuutlikkusele”.
2009. aasta inimarengu aruanne pöörab samuti olulist tähelepanu just tööhõivega seotud väljakutsetele ja töötusega kaasnevale mõjule ühiskonnas. Ka noorsootöö olulisus on inimarengu aruandes välja toodud. Aruandes selgitatakse, et perede ja õppijate majandusliku olukorra halvenemine ohustab noorte haridustee jätkamist, tähendades tulevikus kaotust ka Eesti tööjõu potentsiaalis. Siinkohal on noorsootööl võimalus tõestada, et võib omada suuremat rolli kui pelgalt erisuste tasandamine.
Noorte töötuse olemus ja põhjused
Töötuse põhjuseid võib lihtsustades jagada kaheks: need, mis on tingitud majanduse ja tööturu oludest ühiskonnas; ja need, mis on tingitud individuaalsetest teguritest (haridustaust, etniline päritolu, tervislik olukord, erivajadused jm).
Kuigi üldiselt võib uuringutele tuginedes tõdeda, et õpingud pooleli jätnud noortel on kaks korda tõenäolisem seista töötusega silmitsi, ei saa seaduspärasust rakendada enam praegusel kriisiajal, mil töötus ohustab väga erineva haridustasemega noori.
Samas on ka uuringuid, mis haridustasemest enam rõhutavad, et noorte töötuse põhjused peituvad kogemuse puudumises ja kvalifikatsiooni ning nõudluse klappimatuses (Enn ja Lopez, 2009). Seetõttu on noorsootööl ka uuringutega kinnitatult roll noorte tööhõivevalmidust tõsta.
Mis võiks olla noorsootöö panus?
Tõenäoliselt ei ole noorsootöötajat, kelleni see probleemolukorra tõsidus jõudnud ei ole. Küll aga võib küsida, kas noorsootöö näeb võimalust olla osa lahendusest? Mida saab noorsootöös pakutav mitteformaalne õppimine anda noorele, kes seisab silmitsi majanduslanguses sipleva ühiskonnaga, kus töö leidmine võib väga keeruliseks osutuda?
Noorsootöö võimalusi noorte tööhõive toetamisel on ka SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo lähemalt uurinud ja katsetanud alates 2007. aastast, kui toimus koolitus "Noorte tööotsijate kaasamine läbi mitteformaalse õppimise” eri valdkondades noorte tööotsijatega töötavatele spetsialistidele.
Sellest aastast on noorte tööhõive ja noored tööotsijad jätkuvalt püsinud prioriteetse teema ja sihtgrupina. Viimase ettevõtmisena algatati 2009. aasta pikaajaline koolitusprogramm „Tulen turule” noortele tööotsijatele.
Koolitusprogramm „Tulen turule” esmased tulemused
2010. aastal toimunud „Tulen turule” koolitusprogramm kinnitas, nii arvudes kui ka sisus, noorsootöö vajadust sekkuda noorte tööhõive teema lahendamisse. Koolitusele soovijaid oli ligi 160. Ka soovijate puhul oli näha eelpoolmainitud tõdemus, et tööpuudus võib puudutada igaüht ja see ei olene ainult hariduslikust taustast.
„Tulen turule” koolitus sai toetada vaid 16 noort, kuid ka teistele noortele on koostööpartneritega pakutud arenguvõimalusi. Eesti Töötukassa ja ENTK pakuvad noortele tööotsijatele kohalikku vabatahtliku teenistuse võimalust. Lisaks on kaks noort saanud võimaluse osaleda MTÜ Continuous Actioni kaudu Euroopa vabatahtlikku tegevust toetavas programmis AMICUS.
Koolitusel osalenud noortest on tänaseks mõned juba töö leidnud, teised jätkavad koostööd töövarjukogemust pakkunud spetsialistidega. Mitmed noored otsivad võimalusi programmi Euroopa Noored toel välismaal vabatahtlikuna tegutseda, plaanivad alustada edasisi õpinguid või luua oma ettevõtte.
Võtmepädevuste arengu toetamine – noorsootöö võimalus
Üks viis, kuidas mitteformaalses õppes omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid analüüsida on Euroopa elukestva õppe kaheksa võtmepädevuse raamistik. Ka koolitusel „Tulen turule” oli see raamistik noortele eneseanalüüsil toeks.
Lisaks koolituse põhiteemaga seotud tulemustele, mis ka ülal mainitud, tuli noorte analüüsist välja mitme teise võtmepädevuse areng, mis kinnitab omakorda mitteformaalse õppimise rikkust. Üheks pädevuseks, mida mitmed noored mainisid, oli sallivus ja avatus erinevatele inimestele, mis on vajalik omadus ka tööturule sisenedes.
Noorsootöötajad – tutvuge julgelt võimalustega, mida käesolevas artiklis on mainitud, leidke noored, kes teie toetust tööturule sisenemiseks vajavad ja tõestage, et noorsootöö võib mängida olulist rolli noorte jõustamisel ja ühiskonna jätkusuutlikkuse tõstmisel.
