Ükskõik mis ümberringi toimub, on praegu ikkagi innovatsiooniaasta ning Kuressaare noortel on avanenud hea võimalus osaleda kahes rahvusvahelises noorte demokraatiaprojektis. Üks neist on Baltimaade pilootprojekt „Noored vaatlevad” ning teine kogenud Hollandi organisatsiooni Richter eestveetav „Kohtume 10 aasta pärast”. Mõlemad projektid toimuvad programmi Euroopa Noored toel.
Kuidas sattusid kaks Pärnu noormeest ja üks Kuressaare neiu Euroopa Liidu institutsioone vaatlema? Väga lihtne: lõpule hakkab jõudma Baltimaade pilootprojekt Observed by youth („Noored vaatlevad”), mille eesmärk on propageerida noorte osalust kohalikul, riiklikul ja Euroopa (EL) tasandil mitteformaalse õppimise kaudu ning edendada noorte ja poliitikute koostööd. Kokku osaleb 170 noort 40 omavalitsusest. Eestit esindavad Raeküla noorte aktiiv ja Kuressaare linna noorekogu liikmed.
Enne reaalse vaatlusprotsessi käivitumist läbisime koolitused, kus arendati koostöö- ja vaatlusoskusi, räägiti blogimise põhimõtetest ja kodulehekülje kasutamisest. Projekti raames on toimunud ümarlauad riigikogu ELi asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni ja riigikogu liikme Tiina Orastega, osalejad on jälginud linnavalitsuste tööd ning külastanud riigikogu. Lisaks on peetud vahekohtumisi Lätis ja Leedus, kus saime teada nende riikide omavalitsuste toimimisest ning sealsete noorte tegemistest. Oktoobri lõpus võõrustasime ise naaberriikide noori Pärnus: tutvustasime neile noortekeskuseid, käisime Pärnu linnavolikogus, kus räägiti linna tegemistest, valimiste jälgimisest ning e-hääletusest.
Projekti suurimaks ettevõtmiseks oli seirevisiit Brüsselisse, millest võtsid osa aktiivsemad projektis osalejad. Kahe päeva jooksul tutvustati erinevaid ELi institutsioone ja vaatlejatega vestlesid Brüsselis töötavad ametnikud ja poliitikud. Veel saadi ülevaade Regioonide Komitee tööst ja tehti ringkäik Euroopa Parlamendis, kus intervjueeriti Läti parlamendisaadikut pr Sandra Kalnietet.
Jäänud on veel viimane kohtumine – lõppkonverents Lätis. Võib öelda, et projekti alguses ei osatud lootagi, kui väärtuslik ja põnev kogemus sellest tuleb. Mõistsime, et noortele on liialt vähe tutvustatud valitsuse tööd, ning loodame, et tänu meie projektile räägitakse sellest nüüd rohkem. Tagantjärele mõeldes on meie emotsioonid vaid positiivsed ja jutuajamised poliitikutega olid väga harivad. Vaata ka: www.nooredvaatlevad.ee.
CU in 10 years on rahvusvaheline noorteprojekt, mille eesmärk on tuua noored ja poliitikud teineteisele lähemale. Projektis osalesid peale Eesti veel Taani, Holland, Itaalia ja Bulgaaria. Projekti eestvedaja on Richter Hollandist ning kokku on projekti läbiviimisega tihedalt seotud 37 inimest.
Igas riigis olid vaatlusel väiksemad linnad. Eestis oli selleks Kuressaare. Projekti käigus tehti ülevaade tosinast eri teemast ning noorte seas viidi läbi küsitlus. Selleks kohtuti poliitikute, spetsialistide ja noortega. Eesmärk oli panna noori mõtlema, et kui kümne aasta pärast oleksid nemad poliitikute asemel, milliseid otsuseid nad siis vastu võtaksid. Viie erineva riigi tulemused kajastuvad peagi valmivas brošüüris.
Ülevaade Kuressaares käsitletud teemadest
1. Olla aktiivne Euroopa kodanik
Noored ei tea piisavalt võimalustest, mida Euroopa Liit pakub. Projekti teostamisel jääb toetusest puudu. Poliitikute arvates on aga informatsiooni piisavalt. Tuleks hoopis noortele rohkem seletada kohaliku omavalituse põhiolemust ja selle seost Euroopa Liiduga.
2. Noortekogude struktuur
Ühendus poliitikutega on hea, aga peaks olema rohkem omaalgatuslikke projekte, mis haaraks kaasa ka kohalikke noori. Poliitikud näevad noortekogu ühenduslülina kohaliku omavalitsuse ja noorte vahel.
3. Passiivsed noored
Noortel on koolis suur koormus. Mitte kõik ei jõua olla ühtviisi aktiivsed nii koolis kui ka koolist väljapool. Poliitikud on seisukohal, et kui inimene on ise oma passiivsuses õnnelik, kas siis on teda üldse vaja mõjutama hakata? Tuleks hoopis rohkem keskenduda nendele noortele, kes tahavad olla aktiivsed, kuid selleks puuduvad vahendid.
4. Vaba aja veetmise võimalused
Praegused võimalused ei köida enam noori. Vaja on ekstreemspordialadega tegeleda ja informatsioon võimaluste kohta peaks olema paremini kättesaadav. Poliitikud leiavad, et noored peaksid näitama rohkem oma initsiatiivi ja kirjutama projekte, nii et kohalik omavalitsus saaks neid aidata. Kuna elanikkond on nii väike, ei ole mõtet ehitada suurt ekstreemspordihalli.
5. Koolisüsteem ja väljakukkujad
Noored tahavad suuremat võimalust valida aineid. Igat õpilast tuleks vaadata kui indiviidi. Poliitikud arvavad, et see teema peaks olema ammendatud, sest iga kool võitleb hetkel iga õpilase eest, kuna õpilasi jääb järjest vähemaks. Kõiki pole võimalik sundida põhiharidust omandama.
6. Karjääri võimalused
Peaks olema suurem võimalus tutvuda erinevate elukutsetega ning rohkem töö- ja õppimisvõimalusi. Kohalik omavalitsus saab luua infrastruktuuri võimalusi, mis tooksid juurde ettevõtteid, kes pakuksid töökohti, sest kohalik omavalitus ei tegele äriga.
7. Vabatahtlikkus
Informatsioon vabatahtlikkuse kohta on raskesti kättesaadav. Poliitikud peaksid rohkem toetama vabatahtlikku tegevust. Poliitikud leiavad, et vabatahtlikkus algab kodust ja perekonnast. Tõeline probleem seisneb motivatsiooni ja informatsiooni puudumises.
8. Alkohol ja narkootikumid
Alkoholi tarbimine on noorte seas laialt levinud, kuid seda ei peeta normaalseks. Narkootikumid ei ole nii suur probleem. Poliitikute arvates ei teata piisavalt alkoholi ja narkootikumide kahjulikkusest. Sellel teemal peaks koolides olema rohkem arutlusi.
9. Ksenofoobia
Kahjuks pole piisavalt võimalusi tutvumaks erinevate kultuuride esindajatega, kuid huvi selle vastu on suur. Poliitikud leiavad, et rassism pole Eestis eriti suur probleem. Peaksime keskenduma koolikiusamistele, mis põhinevad karakterite erinevusel ja erinevatel maailmavaadetel.
10. Keskkonnateadlikkus
Keskkonnasõbralik käitumine on tõusev trend. Sellel teemal peaks olema rohkem diskussioone ja koolist peaks saama ka praktilisi näpunäiteid. Poliitikud näevad prügi sorteerimises jäämäe tippu, kuid tööstus näeb säästmises ohtu. Raske on leida tasakaalu keskkonnasäästlikkuse ja majandusliku arengu vahel.
11. Infrastruktuuri areng
Kui me ei saa füüsilist silda mandriga, peaksime looma virtuaalse silla. Poliitikud näevad infrastruktuuri arengus võimalust muuta ümbruskonda paremaks. Teed peaksid olema hea kvaliteediga ja turvalised. Internet peaks olema kõigile tasuta kättesaadav.
12. Tervishoid
Tervishoiuteenuste kättesaadavus on hea, aga kvaliteet ei ole alati rahuldav. Vaimne tervis ei saa piisavalt tähelepanu. Poliitikute arvates on tervishoid suur probleem majanduslike võimaluste vähesuse tõttu. Inimesed peaksid oma tervisele ja elustiilile rohkem tähelepanu pöörama ning enda eest rohkem hoolitsema.
Rohkem infot: http://cu-in-10-years.blogspot.com/
