Intervjuu noorsootöö spetsialist Maria Zuravljovaga, kes tõdeb et viimase kahe aasta jooksul on tekkinud uus tendets - ei tehta vahet, kas eesti või vene noor, me kõik oleme Eestimaa noored ja noorsootöötajad.
Kuidas näed sina eesti ja vene noorte koostegemisi Narvas?
Narva eesti ja vene noorte koostöö toimub näiteks Narva Eesti gümnaasiumis, kus õpivad koos nii eesti kui ka vene noored. Kahjuks suhtlevad eesti noored Narvas oma seltskonnas ja vene noored oma seltskonnas. Aga see ei tähenda, et tegemist oleks konfliktiga. Kõik leiavad selle, mida teha tahavad. Ise olen noor ja suhtlen eestlastega väga palju, kõik sõltub inimestest. Viimasel kahe aasta jooksul on tekkinud uus tendents – ei tehta vahet, kas eesti või vene noor, me kõik oleme Eestimaa noored ja noorsootöötajad.
Kas üritusi tehakse pigem eraldi ja kui palju on Narvas üldse eesti noori?
Üritusi korraldatakse kõigile noortele, vaatamata nende rahvuslikule kuuluvusele. Eesti noori on Narvas aga kahjuks väga vähe. Eestlasi üldse on Narvas elanikkonnast kokku 6%. Kurb on, et noored lahkuvad linnast – nii vene kui eesti noored.
On sul mõni hea näide eesti ja vene noorte ühisüritustest?
Eelmisel aastal korraldasime koostöös mitme MTÜga ühe projekti nimega „Sinuga”, mis oli suunatud Ida-Virumaa erineva kultuuritaustaga noorte koostöövõimaluste loomisele. Projektis osales kokku 35 noort, nendest 12 olid eesti noored. Keeleprobleemi ei olnud, rääkisime kahes keeles, kui oli vaja, siis tõlkisime – kõige tähtsam oli ühine arusaam ja eesmärk.
Kas Eestis saab noorsootööd õppida ka vene keeles? Kui palju on sinu arvates Eestis vene rahvusest noorsootöötajaid?
Eestis ei saa vene keeles noorsootööd õppida ja see ongi õige, kuna iga noorsootöötaja peab valdama eesti keelt. Me elame Eestis ja see on normaalne, et kui inimesed elavad ja töötavad riigis, valdavad nad riigikeelt. Küll aga toetan mõtet, et noorsootöötaja peab oskama töötada mitmekultuurses keskkonnas.
Arvan, et umbes 25% noorsootöötajatest on vene rahvusest. Näiteks Narvas on kõik noorsootöötajad venelased, aga juba Jõhvis on paljud noorsootöötajad eestlased. Tartus on enam eesti rahvusest noorsootöötajaid, aga Tallinnas nii ja naa.
Kui kaua oled ise noorsootööga seotud olnud? Kuidas on selle aja jooksul muutunud noorsootöötajate õpetamine Tartu Ülikooli Narva kolled¾is?
Mina olen noorsootööga seotud terve oma elu. Olin koolis aktiivne õpilane: Narva esimese noorteparlamendi liige ning siis pärast kooli lõpetamist õppisin sotsiaaltööd ja töötasin vabatahtlikuna tänavalastega Narvas. Hiljem töötasin neli aastat kriminaalhoolduses, kus spetsialiseerumine oli just töö noortega. Praegu õpetan tulevasi noorsootöötajaid, vastutan just noorsootöö õppekava eest. Minu jaoks ei ole suurt vahet, kas noorsootöö või sotsiaaltöö.
Narva kolled¾ on viie aasta jooksul valmistanud ette noorsootöö spetsialiste ja julgen arvata, et meil on head tulemused ette näidata. Tekkinud on tugev koostööpartnerite võrgustik, mille liikmeteks on Walesi Newporti ülikool, Moskva riiklik ülikool, HUMAK ja Mikkel Soome. Narva kolled¾ korraldab noorsootöötajate jaoks täienduskoolitusi ning meie üliõpilased aitavad korraldada Narva linna üritusi, näiteks lastekaitsepäeva, erinevaid spordiüritusi, heategevusüritusi jne. Kolled¾i eripära on, et me laiendame üliõpilaste võimalusi tööjõuturul, pakkudes võimaluse omandada lisaeriala – kas siis sotsiaalpedagoogi või kohaliku omavalitsuse korralduse eriala. Mõni eriti tubli üliõpilane on võtnud mõlemad lisaerialad.
Mida soovitad eesti keelt kõnelevatele noorsootöötajatele, kes töötavad noortekeskustes, mille lähedal elab palju vene noori: kuidas neid oma tegevusse paremini kaasata? Kas sinu arvates on keel probleemiks?
Ma ei usu, et tegemist on keeleprobleemiga. Kui noor on aktiivne, saab ta suheldud keeleoskusele vaatamata. Kahjuks olen viimasel ajal märganud, et noored ilmutavad vähem aktiivsust – ilmselt on neil tänapäeval mõnevõrra teised väärtused. Aga uskuge, kui noored tahavad näidata aktiivsust ja tahavad end arendada, ei ole piisav keeleoskus takistuseks. Alati saab leida alternatiive, mis ongi noorsootöö üheks tähtsamaks eesmärgiks.
Mida huvitavat Narvas sellel aastal noortega koos või noorte endi algatusel on tehtud?
Näiteks koolivaheaeg oli kooliõpilaste jaoks üritustega täidetud. Siis toimus õppeaasta lõpuball koostöös Narva noortekeskuse ja Narva kolled¾iga ning üritused „Teadlaste öö” raames. Igal aastal korraldatakse töömalevaid, sellel aastal olid noorte endi palvel töömalevad korraldatud ka sügisel. Detsembris toimub vabatahtliku päev, Narva linna päevad jne.
Aga noorte algatusel on tehtud erinevaid üritusi noorteprojektide raames, mida toetab Narva noortekeskus. Igal aastal on noored omal algatusel korraldanud noortepäeva, osalevad aktiivselt doonorpäevadel, pärast mõttetalguid korraldasid noored ürituse „Budka glasnosti”, kus nad väljendasid oma mõtteid ja ideid. Lisaks veel südamepäev, Narva sügispealinna raames heategevuskontsert jne. Meil toimuvad erinevad noorteprojektid ja noored ise proovivad koostada projekte, mille raames korraldatakse üritusi, ja on väga huvitav, et tihti korraldavad noored üritusi teiste noorte jaoks.
