4. detsembril kogunesid rahvusraamatukogu konverentsisaali noorsootöötajad üle Eesti, et osaleda seminaril „Noorte sünnipäraste eelduste toetamine noorsootöös”.
Seminaril kõneldi, kuidas noortega dialoogi astuda ja kuidas nende arengule kaasa aidata. Osalejad said nii praktilisi näpunäiteid kui ka tubli annuse filosoofiat. Eduka ja pika koolitajastaa¾iga Tallinna Ülikooli kliinilise psühholoogia professor Mare Pork jagas noorsootöötajatele nippe ja trikke, kuidas saavutada noore või täiskasvanu arengut toetav põhieesmärk – emotsionaalne kohalolek.
„Emotsionaalse õhkkonna loomine on kõikide noortega tegelejate superülesanne. Kui suudad iga keharakukesega kohal olla, on tegemist kvaliteetajaga! Kõik, kes on uurinud tunnete kehalist mõju, ütlevad, et tunnete mõju on sama võimas kui narkootikumidel!” ütles Pork.
Pork tutvustas noorsootöötajatele erinevaid mänge ja ergutustehnikaid ning kaasas harjutustesse ka kohalolijaid. Pork ei valetanud, mängud tõid saali lubatud elevuse.
„Inimesi kammitsevad blokid, normid, stereotüüpsed käitumised… mänge on vaja, et inimest käivitada, saada spontaansust, impulsiivsust. Ka täiskasvanud tahavad tegelikult jubedalt mängida,” selgitas Pork ja lisas, et kujutletavaid tegevusi ei tohiks alahinnata.
Vene vaimse õpetaja, lektori ja nõustaja Anatoli Nekrassovi ning psühholoogiaprofessori ja hüpnoanalüütiku Jure Biechonski sõnum noorsootöötajatele oli mõneti sarnane: enne noorte „valgustamist” ja aitamist tuleb kõigepealt aidata iseennast.
„Selleks et abistada noori lapsi, peab isiklik elu olema väga kvaliteetne, noored tunnetavad kui teie olek ei vasta teie sõnadele, nii võib hapra kontakti kaotada,” ütles Nekrassov.
Sama meelt oli ka Biechonski, kes leidis, et noortega töötades saab nad viia täpselt nii kaugele kui sa ise oled.
Nekrassovi arvates peaksid noorsootöötajad ja lapsevanemad arvestama, et sajandivahetusel sündinud lapsed erinevad lastest 20–30 aastat tagasi.
„Lapsi aidates tuleb järgida nende huvisid ja nende huvidele toetudes tuleb pakkuda võimalusi,” ütles Nekrassov ja lisas, et ainuke võimalus ehitada üles sügavad ja teineteist arvestavad suhted on suhtuda noorukisse kui enda õpetajasse.
Seminarile pani lustaka punkti psühholoogia professor ja hüpnoanalüütik Jure Biechonski elav ja ontlik natuur. Biechonski kutsus noorsootöötajaid üles vähem diagnoosima ja rohkem aitama, nii noori kui iseennast.
„Meil on palju vastuseid, kuid oleme unustanud, kuidas küsida olulisi küsimusi: kuidas sa end tunned, mida sa vajad?” ütles Biechonski ja rõhutas, et enne teistele küsimuste esitamist tuleb osata neile kõigepealt ise vastata.
Biechonski tõi välja loovuse ja kujutlusvõime tähtsuse. Loovuse ja kujutlusvõime rakendamiseks tuleks Biechonski sõnul unustada osaliselt perfektsionism, mis takistab spontaansust ja toodab sisuliselt identseid akadeemilisi keerukaid definitsiooni samadele vanadele probleemidele.
„Järgmine kord, kui telefoni kätte võtate, mõelge sellele, et see on loodud skisofreeniku poolt, kes tahtis kuulda hääli sealjuures inimesi nägemata,” näitlikustas Biechonski loovuse ja kujutlusvõime olulisust.
Seminar „Noorte sünnipäraste eelduste toetamine noorsootöös” rahastati Euroopa Sotsiaalfondi ning Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidavast programmist „Noorsootöö kvaliteedi arendamine”. Seminari korraldas SA Archimedese Euroopa Noored Eesti büroo.
