11. novembril toimus Tartus Domus Dorpatensises projekti „Noor ühiskonnas ja poliitikas” lõppkonverents. Kõnelejaid oli nii Tartu linnavalitsusest kui ka noorteorganisatsioonidest.
Noorte kaasamisel tuleb kindlasti arvestada iga põlvkonna uut õppimisvõimalust ja -vajadust. Tihtipeale ei aita vaid teiste vigadest õppimine. Vanematel on kujunenud stamparusaam, et noored on vähe elanud, järelikult on neil puudulikud teadmised ning puudulik elukogemus. Samas on see võimalus läheneda küsimustele loovalt ning mitte jääda kinni vanadesse (poolikutesse?) lahendustesse.
Peamise valupunktina toodi noorte osalus valimistel – kui värskelt valimisikka jõudnud noore meelest on tegu ehk põneva uue asjaga, mida proovida, siis järgmine kord on põnevus kadunud. Olulisena toodi välja perekondlik kasvatus – harjumus käia valimas ning e-valimiste populariseerimine. E-valimiste negatiivse joonena toodi välja kogukonna sidususe kadumine.
Lõppkonverentsile andsid filosoofilis-poliitteadusliku tausta Andra Veidemann (ajaloolane, etnograaf; endine rahvastikuminister) ja Alar Kilp (Tartu Ülikooli võrdlev poliitika lektor). Anni Kuller (Eesti Noorteühenduste Liit) tutvustas osalusmehhanisme mujal maailmas. Konkreetsemaid näiteid Eestist tõi noorpoliitik Priit Kallakas.
Peatuksin lähemalt kohaliku omavalitsuse tasandil, kuna see on tasand, kus noorel on kõige lihtsam kaasa rääkida. Tartu linnavalitsuse esindaja Anne Õuemaa pidas intrigeeriva ettekande, milles mõtiskles, kas noored on Tartus võitjad või kaotajad. Tartu linn on tänu Tartu Ülikoolile Eestis elanikkonna vanuse järgi kõige noorem linn – siin elab-õpib suurim protsent kuni 26aastaseid noori. Kui küsida, kes on võitjad või kaotajad, tuleb kindlasti küsida, kes on teine osapool? Õuemaa vastandas oma ettekandes vanad noortele ning tema peamine rõhuahetus oligi põlvkondadevahelises suhtluses, kus luuakse uusi lahendusi. Noorte osaluse koha pealt tõi ta välja Tartu noorsootöö arengukava, mis rõhutab nii noorte osalust kui ka viimatimainitud põlvkondadevahelist koostööd.
Tartus tegutseb ka kohalik noortevolikogu (TNV) – see peaks olema märk noorte kaasatusest poliitikasse. Kuid kas see on ka reaalsuses nii? TNV üheks peaeesmärgiks on olla noori ja poliitikuid vahendav organ. Siiski tuleb tõdeda, et linna otsustusprotsessides pole selgust, millised on noori puudutavad teemad, ning seetõttu vajab süsteem veel sissetöötamist.
Päeva lõpetas pingeline väitlus teemal, kas ja kuidas noored siiski on kaasatud: „Noortele peaks kohaliku omavalitsuse volikogus reserveerima n arv kohti”.
Kas küsimustele ka lõplikud vastused leiti, eks seda oskab kommenteerid iga konverentsil osaleja isiklikult, sest praktilise küsimuse reaalne vastus on leitav ainult praktikas.
Konverentsi teemad
• Milline on noorte roll tänases ühiskonnas?
• Mida on noortel linnajuhtimisse juurde anda?
• Kas linn pakub noortele piisavalt osalusmehhanisme?
• Kuidas tagada eri rahvusest noorte võrdväärne kaasatus ühiskonnaellu?
• Mis on Eesti Noorteühenduste Liit ja millega tegeleb Tartu noortevolikogu?
• Kas noorel on asja reaalsesse poliitikasse?
Mitmed küsimused olid ajendatud kahe juba varem toimunud seminari lõpptulemustest („Noored kaasatuks” 25.09.09 ja „Noored valima” 12.10.09).
