Augusti keskel muutus muidu tasase Põltsamaa elu linna südames asuvas noortekeskuses kiireks ja kihavaks. Kogunesid viie riigi noored, et üheskoos elu sisse puhuda noortevahetusele Strongest When United („Koostöös peitub jõud”).  |
| Noored Põltsamaa lossihoovis abis |
|
Ligi kaheksakuune suur ettevalmistustöö (projekti kirjutamine, organiseerimine jne) päädis augustis noortevahetusega. 11. augustil Põltsamaa noortemajja kogunenud kolmteist Eesti grupi liiget ei osanud veel aimatagi, milliseks „hullumaja puhvetiks” osutuvad järgmised kümme päeva. Linnaelanikele, kes noorte plaanidega veel kursis polnud, võis tunduda, et lahti on massirahutused. Kõiksugu viperusi trotsides võõrustasime 24 välismaalast neljast riigist: Rootsist, Ungarist, Slovakkiast ja Itaaliast. Noortegruppe võib lühidalt iseloomustada sõnadega: üks värvikam, kui teine.
Esimene projektipäev algas paljuski veel planeerimise rütmis – telefonid olid punased, arvutid tahtsid üle kuumeneda ning noortemajast kiviviske kaugusel asuvast toidupoest veeti toidukraami lausa kärude viisi. Samuti oli tol hetkel veel põnev eelarves näpuga järge ajada.
Esimesed saabujad tulid idast
Õhtuks saabusid kohvrirataste vurina saatel sõbralikult Põltsamaale kahe naaberriigi noored – slovakid ja ungarlased. Paigutasime nad linna keskmes asuvasse Carl Schmdti külalistemajja, mille 150 aasta vanustest originaalseintest olid meie uued sõbrad sõna otseses mõttes suu ammuli rabatud. Pärast paari piljarditurniiri noortekeskuses võtsime hilisõhtul vastu ka Itaalia noortegrupi, kes kergest kehakinnitusest ära ei öelnud. Sellega võis esimese ametliku päeva lõppenuks lugeda.
12. augustil ootas meid ees esimene väljasõit – Tallinnasse rahvusvahelisele noortepäevale. Hommikul jõudsime Põltsamaal lausuda tervitussõnad, viia läbi esimesed tutvusmismängud ja panna paika noortevahetuse reeglid. Igaks olukorraks oli varuks mänge nagu seeni pärast vihma: et bussisõit Tallinnasse igavaks ei muutuks, sai igaüks võõra pinginaabri ja töölehe, mida täites uut sõpra tundma õppida.
Tähelepanelik lugeja oskab nüüd ehk küsida: kus on meie läänenaabrid? Kuueliikmeline tüdrukutepunt liitus meiega Tallinna lennujaamas ning lõpliku noortevahetuse seltskonnaga sukeldusime paljude teiste Eesti noorte hulka Sportland Arenal. Noortepäeval pakutavatest tegevusest väärivad märkimist djembe-trummi töötuba, disainitöötuba ning jalgpallitöötuba, mille vastu meie noortevahetuse liikmed kõige rohkem huvi üles näitasid. Päev pealinnas lõppes ühise tantsuga lava ees; pooleldi Põltsamaa juurtega Ska Faktori esinemist nautisid välismaalasedki täiel rinnal.
Järgmise päeva hommik oli planeeritud selleks, et osalejate vahel sõbrasuhteid arendada. Viisime läbi meeskonnatöömänge, tutvustasime programmi, noortepassi, filmimise süsteemi, loosisime igale noorele salasõbra ning disainisime endale fantaasiaküllad postkastid, mis jäid noortekeskuse seintele üles kuni projekti lõpuni. Postkastidesse sai igaüks anonüümselt jätta kirja projektiga seonduvatest muredest ja rõõmudest ning kirjadest kujunes lustakas ja huvitav tegevus kogu nädalaks.
Pärast einestamist Rivaali kohvikus jätkus päev lossihoovis, kus pakkusime abi Põltsamaa Festi ettevalmistustel. Eesti töötoa, ühiskondlikult kasuliku töö raames paigutasime kontserdiks paika pingid, korrastasime lavaesise, panime valmis kontserdikavad, värvisime linnas silda, pargis pinke ja koristasime prügi. Paari tunniga sai väga palju tööd tehtud ning tunnetatud, et koostöös peitub jõud!
Prooviti ka rahvuskööke
Hiljem võis noortekeskuses tunda imehead söögilõhna – nimelt tegid Ungari poisid ettevalmistusi rahvusõhtuks ning olid ametis guljaši keetmisega. Suppi ja keelt põletavai kastmeid maitsesid kõik. Veel kuulsime ungari laule, nägime rahvatantsu ning hääldasime läbi kogu nende keeruka tähestiku. Sujuvalt läks peale makimuusika ning noored leidsid ühise keele tantsides.
14. augusti hommik raputas noored üles huvitavate mängudega. Järgnes ungarlaste töötuba, mille teemaks oli koostöö alused. Päeva mahtus veel naeruteraapia, mis pakkus omaette naljaka elamuse ja tekitas kõigile hea meeleolu. Pärastlõunane eestlaste korraldatud orienteerumismäng Põltsamaa linna tundmaõppimiseks lõppes küll vihmasajuga, kuid seiklust jagus igasse linna serva. Pärast kolme tundi õhtusöögi ootamist saime kõik slovakkia jõulusupist kõhud korralikult täis süüa. Mainimata ei saa jätta ka selle toreda rahvuse näitemängulist esitlust, mis andis ülevaate slovakkide olemusest ja inimestest. Nagu ka eelmisel õhtul nii ka seekord – keegi ei läinud magama, sest rääkida ja jagada oli palju.
Laupäeva hommik algas bussisõiduga Tartu suunas. Külastasime Tartu Anne noortekeskust, kus rootslastest neiud viisid läbi oma töötoa. Pärastlõunane aeg oli vaba ning igaüks sai võimaluse Tartut avastada. Raekoja platsil tegime suure ühispildi, mis juba üle kuu aja kaunistab Allika noortekeskuse seina. Tagasi Põltsamaale naastes kiirustasime Põltsamaal toimuvale Festile, mis seekord kandis pealkirja „Nooruse unenägu”. Välismaalastele jäi arusaamatuks etenduse sisu, kuid folkd¾ässimuusikat viljelevast ansamblist Paabel oli noortel ainult head rääkida. Õhtu lõpetasime suure grillimisega noortekeskuse ees.
Positiivne üllatus Patareis
Pühapäevast kujunes väga töökas päev. Slovakid ja itaallased viisid läbi oma õpitoad, mille sisu oli samuti seotud meeskonnatööga. Kui kell näitas õhtutunde, astus Rootsi grupp välja oma rahvamängudega. Samuti mekkisime läänenaabrite toitu: laualt võis leida nii lihapalle kui kalamarja. Särtsakad neiud võtsid üles ka laulujupi ning vedasid kogu grupi õue tantsima.
Esmaspäev ja teisipäev tõid noortevahetuse kavasse hoopis teise rütmi. Noori juhtisid Briti nõukogu esindajad, kes viisid kultuurikeskuses läbi tulevikulinna mängu. Taoline ettevõtmine on Põltsamaal juba korra toimunud, kuid nüüd mängiti Eestis esimest korda rahvusvaheliselt. Erineva taustaga noored genereerisid kahe tööpäeva jooksul ideid, kuidas elu Põltsamaal paremaks muuta. Pärast mõttetööd rõõmustasid Itaalia noored meid hõrgutistega – tundus, justkui oleksid kohale saabunud meisterkokad. Erinevat sorti pastad, tiramisu ning šokolaadivõi – kõik kadus laualt kui nõiaväel. Samuti vaatasime sel õhtul suurelt ekraanilt lühifilme, mis rääkisid itaallastest läbi huumoriprisma.
Noortevahetuse tippsündmuseks sai kahtlemata esmaspäevaöine käik Tallinna Patarei vanglasse, kus meid ootas atraktiivne seiklusmäng. Ilma täpsustava informatsioonita andsime noortele käsu bussi minna. Seda suurem oli üllatus, kui kogu seltskond pealinnas Patarei vangla ees sõidukist maha ronima pidi. Öisest katsumusest trellide taga ei saa me kahjuks mängu põnevuse huvides suuremat pajatada, kuid võime öelda vaid üht – see öö ja mäng liitis osalejaid rohkem kui mis tahes muu tegevus. Tagasi veinipealinna jõudsime siis, kui kohalikud elanikud juba tööle tõttasid ja päike ammu taevas siras.
Teisipäevases tulevikulinna mängus valmistati joonised ja plaanid enne välja nuputatud ideedest ning küsiti linnaelanikelt arvamusi. Tööprotsessi lõpuks sai iga võistkond oma mõtteid kaaslastele presenteerida ning valiti välja üks võiduidee. Mängijate olekust võis välja lugeda väsimuse märke, kuid kõik pidasid vapralt vastu. Vihmasaju tõttu jäi kahjuks pidamata jalgpallilahing kohalike noorte ja välismaalaste vahel; selle asemel lubasid osalejad endale kerge puhkemomendi.
Hapukapsast ja kaerajaani kõigile!
Nüüd sai kohalik grupp hakata ette valmistama Eesti kultuuriõhtut. Selleks puhuks olime broneerinud kauni puhkemaja, mis asus linnast väljas. Tervitasime külalisi elava eesti muusikaga – lõõtspilli, viiuli ning kitarri saatel laulsime ja tantsisime end oimetuks. Samuti ei jätnud me külalisi ilma hapukapsast, verivorstidest ja kuumast saunast. Alates sellest õhtust võis kaerajaani välismaalaste suust kuulda kuni noortevahetuse lõpuni.
Eelviimane projektipäev oli mõeldud kokkuvõtete tegemiseks ning tehtu hindamiseks. Erinevate meetoditega uurisime noorte arvamusi ning saime tagasisidet möödunud päevade kohta. Kindlasti võtame sellest analüüsist kaasa nii mõndagi olulist, et järgmise projekti puhul mitte enam samu vigu korrata. Näiteks läks noortekeskuses lausa kaks korda elekter ära ja mõnel päeval ei osanud me vihmaga arvestada.
Viimased paberid korda aetud ja osalejatel kohvrid peaaegu pakitud, võiski alata lõpupidu, mille saime tänu Põltsamaa jahiseltsile korraldada tasuta nende kenas jahimajas linna keskel jõe kaldal. Lossimüüride imelise vaate taustal ja lõõtspillihelide saatel jagasime osalejatele tunnustavaid tiitleid ja nautisime niisama mõnusat äraolemist. Iga grupp sai kaasa meeneid Eestist ja noortevahetusest. Et viimaseid hetki veel lõbusamaks muuta, olid külalised valmis erinevaid seltskonnamänge läbi viima. Keegi ei tahtnud, et noortevahetus lõppeks, seetõttu istusid noored ka sel ööl kaua üleval.
Töö ei ole veel lõppenud
Nüüdseks, kui noortevahetusest on möödas juba üle kuu, on jäänud veel järeltegevused. Noortekeskuses on üleval fotonäitus noortevahetuse teemal, samuti on koostamisel samateemalised trükised, mida jagatakse tasuta. Valmimas on ka projektiteemaline film ning juba varsti toimub noortekeskuses noortevahetust tutvustav infopäev, mis seekord sisaldab palju huvitavaid esinejaid ja tegevusi.
Projektis osalenud noored suhtlevad omavahel ka praegu ja liigub mõtteid ka edasisteks projektideks. Aga selleks et uued projektid toimuda saaksid, tuleb praegune kenasti lõpetada. Aruande esitamise tähtaeg on peagi ukse ees ja noortel käed-jalad tööd täis. Kokku kestab projekt koos ettevalmistuse, elluviimise ja järeltegevustega peaaegu kümme kuud – ligi aasta vabatahtlikku tööd.
Projekti rahastaja on SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo.
Noortevahetust toetasid AS Leibur, OÜ Nantecom, E-Piim, Lossipagar, OÜ Merit Tarkvara, Jõe pood, lasteaed Mari, Põltsamaa muuseum, Põltsamaa jahiselts, Põltsamaa linnavalitsus, Ragne Kivimets, Anti Kivimets ja Kuldar Nool.
