Kolmandat suve järjest Stroomi rannas noori hullutanud Ranna noortekeskus lõpetas hooaja kontserdiga, kus astusid üles andekad noored artistid. Projekti eestvedaja Haide Kuivase sõnul on Ranna noortekeskusest saamas traditsioon.
Stroomi plaa¾ile jõudes hakkan üha rohkem aru saama, et august on siiski suveromaani järellugu. Supelrand hingab suhteliselt inimtühjana sügise rütmis. Rannamaja kõrval kõrgub aga lava, kuhu on juba noori kogunenud. Kohe on algamas Ranna noortekeskuse lõpukontsert, millega loetakse noortekeskuse tegevus selleks suveks lõppenuks. Vaatamata tosinale asjaajamisele, on Ranna noortekeskuse projekti eestvedaja Haide Kuivas lahkesti nõus mulle ettevõtmise tagamaid valgustama.
„Ranna noortekeskus tegutseb juba kolmandat aastat järjest. Idee kujunes välja noorsootööst Noorte Oma Kohtumispaigas (lühendatuna NOK – toim),” räägib Kuivas. 2006. aastal läksid noorsootöötajad koos vabatahtlikega kohtuma noortega nende loomulikku keskkonda, populaarsetesse kohtadesse, kus noored tavatsevad kodu- ja koolivälist vaba aega sisustada. Noortelt küsiti, kuidas nad sooviksid oma vaba aega veeta.
Kuivase sõnul külastasid Tallinna Noorsootöö Keskuse noortekeskused juba varem suvekuudel piirkondlikke randu, 2007. aastal tekkis aga mõte katsetada Tallinna piires koostööd. „Ettevõtmise suurim eesmärk on, et kõik noored, kes pole leidnud suveks tööd või kelle vanemate rahakott ei võimalda saata last suvel laagritesse, leiaksid tee siia. Kõik üritused on tasuta ja mis peamine, noorte ideid rakendatakse.”
Mitmekülgne programm
Vestlusest selgub, et igal aastal on Ranna noortekeskusel kindel teema. 2009. aasta Ranna noortekeskuste tegevustes on pööratud erilist rõhku kultuuridevahelisele õppele, seda koostöös Rahvusvahelise Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu „Lüüraga”, kes tutvustas igal rannas veedetud nädalal ühe kindla kultuuri eripärasid.
„Selle raames toimusid igal nädalal keeletunnid, õpetati näiteks prantsuse, saksa, araabia ja hollandi keelt. Eriti põnev oli araabia keele tund, kus iga noor õppis araabia tähtedega oma nime kirjutama,” räägib Kuivas.
Ranna noortekeskuse ürituskavast leidus põnevat igale maitsele. Õpitubades meisterdati, osa sai võtta kõikvõimalikest sportmängudest, õpiti kõhutantsu, taekwond-do võitluskunsti, breik- ja hiphoptantsu. „Vanemate noorte seas olid populaarsemad tegevused igal nädalal toimunud breiktantsu trennid, kus noored said omavahel võistelda,” arvab Kuivas.
„Ranna noortekeskuse tegevustest võiks kindlasti esile tõsta veel politsei ja päästekeskuse töötajate läbi viidud tegevusi, kus õpetati noortele, kuidas ohutult liigelda ja mida tuleb teha tulekahju korral. Samuti leidsid aset noorte seksuaalhariduse mõttetalgud, mille eesmärk oli välja selgitada, kuidas seksuaalõpetus koolides toimub ja kas noored saavad piisaval hulgal vajalikke teadmisi,” räägib Kuivas.
Mõttetalgutel selgus, et õpetajad eelistavad tervisekasvatuse tundides käsitleda anatoomia ja füsioloogiaga seonduvat, jättes aga puudutamata delikaatsemad ja noorte jaoks pigem olulisemadki teemad – näiteks suhted ja tunded, identiteet, samuti rahvus ning integratsioon. Noored leidsid, et kõige olulisem on õpetaja sõbralik, hinnanguvaba ja toetav suhtumine noortesse. Samuti on tähtis, et õpetaja julgeks ja oskaks kõiki seksuaalharidusega seotud teemasid koolinoortega arutada. Noortele meeldiks, kui teemasid käsitletaks mängulisemalt ja meelsasti väljuksid nad aeg-ajalt ka tavapärasest koolikeskkonnast, et külastada erinevaid seksuaalvaldkonnaga seotud asutusi – noorte nõustamiskeskusi, HIV-kabinetti, sünnitusmaja jne.
Kuivas usub, et noored hakkavad juba välitegevust omaks võtma, eelmiste aastatega võrrelduna on Ranna noortekeskust väisanute arv oluliselt suurenenud.
„Vaatamata populaarsuse kasvule, on järgnevatel aastatel plaanis teavitustööd suurendada, üheks mõtteks on kuulutada silmatorkavamalt välja hooaja avakontsert,” ütleb Kuivas. Samuti on Ranna noortekeskuse tegijatel idee lükata käima oma buss, millega noori randa ja muudesse tegevuspaikadesse sõidutada. See garanteeriks, et ka kaugemal elavad noored jõuaksid noortekeskusesse.
Rohkem teavitustööd
Selleks et noored veel rohkem välitegevuse omaks võtaksid, mõlgub tegijate mõtetes piiritleda Stroomi rannas noorte ala. „See oleks majakene, kus laseksime noortele muusikat ja jagaksime tegevuste kohta infot. Kuigi Ranna noortekeskus tegutseb rannas 1. juulist kui 14. augustini, siis infopunkt oleks avatud juba mai algusest. See looks järjepidevuse,” on Kuivas veendunud.
Ei suuda kiusatusele vastu panna ja küsin juba noorsootöö teemal traditsiooniks saava küsimuse, kas melanhoolne majandusmeeleolu annab tunda ka Ranna noortekeskuse tegevuses. Taaskord leiab kinnitust tõik, et noorsootöötajad on leidlikud ja tulevad toime ka raskematel aegadel.
„Olen päris kindel, et Ranna noortekeskus saab olema ka järgmisel aastal. Kui on hea projekt, siis on kõik korras! Meil on palju lahkeid koostööpartnereid ja samuti rakendame taaskasutust,” ütleb Kuivas.
Intervjuu lõppedes on lava ette kogunenud juba rohkem uudistavaid päid. Küsides selgub, et leidub nii neid, kes teavad kõhklemata Ranna noortekeskuse kaubamärki ja kiidavad kvaliteeti, kui ka neid, kelle jaoks on praegune kontsert esimene ja viimane osavõtt ning kes Ranna noortekeskusest suurt midagi kuulnud pole.
Kõlavad pidulikud avasõnad, millele järgneb disko ja trall. Algaks justkui üritus „Tallinna talendijaht”. Üles astuvad erinevad noortebändid, tantsurühmad ning veetlevad näitsikud, kes laulavad meelalt: „Shake it all around now!” Üleskutse ei jäta kedagi külmaks.
2009. aasta Ranna noortekeskuse tegevused toimusid tänu Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutusele ja Tallinna Noorsootöö Keskusele.
