Kaks aastat tagasi ühinesid Pärnumaa noortekogu ja noorte omaalgatuslik organisatsioon Pärnu Noorte Liit, mis tegeles vaba aja sisustamisega. Pärast liitumist sai organisatsiooni nimeks Pärnumaa Noorte Liit (PMNL).
Organisatsioonile panid alguse noored ise, tuge ja nõu saadi linna noorsootööspetsialistilt ja maavalitsuselt. „Pärnumaa Noorte Liit tekkis ühe asutajaliikme sõnul seetõttu, et noored tahtsid teha midagi nii, et ka teised seda märkaksid. Esialgne eesmärk oli muuta PMNL maakondlikuks organisatsiooniks, mis noori liidaks. Samas püüti järgida põhimõtet, et liikmelisus on vabatahtlik ja keegi ei pea osalema vaid seetõttu, et keegi sunnib neid valda esindama,” räägib Marian Vares, PMNLi esimees. Tema sõnul ollakse tänaseks seisus, kus Pärnumaa noored hakkavad organisatsiooni olemasolu juba vaikselt teadvustama ja seda peab ta olulisimaks läbimurdeks PMNLi töös.
Vabatahtlikkuse printsiip hoiab liikmeskonna pidevalt värske ja motiveerituna, tekitamata olukorda, kus esinduskogust saaks fiktiivne inimeste kogum. Taoline korraldus näib Pärnumaa Noorte Liidus toimivat, sest liikmeid on hetkeseisuga 20. „Nende hulka kuuluvad ka kunagised aktiivsed liikmed, kelle mina liigitan kuldvara alla: nemad aitavad meid, kui abi vajame. On ka selliseid liikmeid, kes on oma eluga juba edasi läinud, ent hoiavad end meie tegemistega endiselt kursis,” räägib Marian.
Tähelepanu all õpilasesindused
Organisatsiooni põhikirja kohaselt ühendab PMNL Pärnumaa aktiivseid noori, ent liikmeks võivad astuda ka noorteorganisatsioonid. Noorteorganisatsioonidest on silmas peetud eelkõige õpilasesindusi, teised organisatsioonid saavad PMNLiga sõlmida koostöölepingu ja neil puudub mandaat üldkogul. Liikmeskonna moodustavad tavaliikmed, juhatus ja esimees.
Pärnumaa Noorte Liidul on lühikese ajaga välja kujunenud mitu traditsioonilist üritust. Ettevõtmised on enamasti väga praktilist laadi ja toodavad nii noorte kui piirkonna jaoks olulist väärtust. Peamiselt keskendutakse vaba aja sisustamisele ja õpilasesinduste arendamisele.
Sel sügisel viiakse läbi juba neljas koolituslaager õpilasesindustele, peale selle korraldatakse õpilasesindustele ümarlaudasid. Ühe põnevaima ettevõtmisena võib välja tuua igakevadist õpilasvahetust, mis aitab põhikoolilõpetajail end erinevate gümnaasiumidega paremini kurssi viia. Marian Varese sõnul käis õpilasvahetuses möödunud aastal sadakond õpilast.
„Arvan, et õpilasvahetusega oleme mitme aastaga paljude noorte valikuid lihtsustanud. Tagasiside on olnud väga positiivne,” räägib ta. Jõulude ajal on külastatud vanadekodu ja korraldatud sealsetele elanikele pisikene kontsert, et viia sinnagi jõulusoojust.
Nimetatud projektide kõrval pöörab PMNL suurt rõhku ka keskkonnateadlikkuse tõstmisele. „Üheskoos Rahvaliidu noortega viisime läbi aktsiooni „Vanapaber ei ole praht”, oleme koristanud metsaalust ja jõekallast,” tutvustab Marian erinevaid tegevusi. Organisatsioonil on tekkinud ka partnereid välismaalt, kevadel lõppes rahvusvaheline projekt Rootsi Södertälje linna noortega.
Otsustusõigust napib, tegevusvabadust mitte
Pärnumaa Noorte Liit ei ole klassikaline noortekogu, sest nad ei osale otseselt linna- ja maavalitsuse töös. „Otsuste tegemisel meie sõna ei küsita – kui, siis ainult huvijuhtide ümarlaual ja seda küsimustes, mis puudutavad otsesemalt ka meid,” kirjeldab Marian organisatsiooni mõjuala. Seetõttu ei ole vähene otsustusõigus Pärnumaa Noorte Liidu jaoks otseselt probleem, sest kui juba mõne küsimusega nende poole pöördutakse, on see oluline ja neid kuulatakse ära. Samuti ei ole napp otsustusõigus vähendanud tegutsemisvabadust soovitud valdkondades. „Oleme saanud ellu viia kõik oma ideed ja ükski ametnik pole meile kätt ette pannud. Pigem just kuulatakse meid ära ja antakse head nõu, kuidas paremini teha,” on Marian positiivne.
Marian Varese sõnul tuntakse hetkel puudust konkreetsest pikaajalisemast tegevuskavast või arenguplaanist, millest oma tegevuses lähtuda. Selline dokument muudaks oluliselt lihtsamaks näiteks esimehe koha üleandmise või organisatsiooni esindamise teiste ees.
„Leian, et muutmist vajaks ka organisatsioonis kohta kinnitanud traditsioon, et gümnaasiumi lõppedes enam meie tööst otseselt osa ei võeta. Võimalik on ka teistsugune lahendus, heaks näiteks ja eeskujuks on siinkohal näiteks Läänemaa Noortekogu,” arvab ta. „Läänemaa Noortekogu on olnud kogu aeg minu arvates silmapaistev, neil on liikmete saamine valla-, mitte koolipõhine, samuti on neil olemas arengukava. Esimees ja aseesimees on mõlemad juba kooli lõpetanud, aga ikkagi väga tegusad,” toob ta näite.
Mainitud Läänemaa Noortekogu on ühtlasi Eesti Noorteühenduste Liidu Noortenõukogude projekti kaudu PMNLi mitteametlik sõprusnoortekogu. Suheldakse ka teiste piirkondade noortekogudega. „Suhted teiste maakondadega on meil väga head. Kontaktid on olemas, oleme osalenud teiste foorumitel ja info levik on nüüd tunduvat parem. Iga noortekogu läheneb asjale pisut oma nurga alt, ent kokkuvõttes on kõik noorte eest väljas,” räägib Marian suhetest teiste noortekogudega.
Tulevikusihiks koondada Pärnumaa vallad
Kõik võib paista roosiline, ent nagu igal organisatsioonil, on ka Pärnumaa Noorte Liidul esinenud väikseid tagasilööke. „Vajaka on siit-sealt ikka jäänud. Mõni ettevõtmine ei ole kulgenud nii rahvarohkelt, kui oleks võinud. Liikmeid on keeruline pidevalt motiveerituna hoida. Samuti on esinenud tõrkeid infosüsteemides, näiteks seisis tükk aega kodulehe arendus erinevate asjaolude tõttu,” räägib Marian.
Tulevikus peaksid Mariani sõnul olema PMNLis esindatud kõik Pärnumaa vallad, et tegu oleks täielikult maakondliku organisatsiooniga. See eeldab aga laiemalt valdadevahelise koostöö arendamist. Esimees tõdeb, et alati saab paremini, ent probleemid on siiski küllaltki tühised ja nende lahendamisega nähakse pidevalt vaeva.
Vaata lähemalt: www.pmnl.ee
Väike noortekogude sõnaseletaja
Eesti Noorteühenduste Liit – koordineerib maakondlike noortekogude ja kohaliku tasandi noortevolikogude tööd.
Noortekogu – maakondlikud noortekogud tegeleva regionaalse noorsootööga oma maakonnas, nad on maavalitsuste juures noortega seonduvates küsimustes nõuandvaks ja tihti ka täidesaatvaks organiks. Maakonniti täidavad noortekogud veidike erinevat rolli, peale igasuguste ürituste, foorumite, töötubade, heategevuslike kampaaniate jms kuuluvad noortekogude liikmed erinevatesse komisjonidesse ja nõukogudesse, misläbi püütakse noorte endi ideid ja mõtteid võimkandjateni viia ning teoks teha.
Noortekogud tegutsevad aktiivselt 13 Eesti maakonnas, Raplamaal ja Harjumaal tahab asi veel arendamist.
Noortevolikogu – kohaliku tasandi noortevolikogud tegutsevad linna- ja vallavalitsuste juures, kus antakse noortega seonduvat nõu täidesaatvale võimule. Noortevolikogud tegutsevad nii Eesti suuremates linnades kui ka väiksemates valdades, kus kõikjal edendatakse noorte elu alates huvitegevusest kuni seadusandluseni kohalike omavalitsuste erinevates komisjonides. Hetkeseisuga on noortekogusid umbkaudu 20% omavalitsustest, ent aktiivsus on kasvamas.
Noortekogud.ee – septembriks valmiv maakondlike noortekogude ning linna- ja vallavalitsuste noortevolikogude veebikodu, mis hakkab edastama infot Eesti kõikide regionaalsete ja kohalike noorte osaluskogude kohta.
Noortekogude ja noortevolikogude käsiraamat – septembriks valmib maakondlike noortekogude ja kohaliku tasandi noortevolikogude tööd ja tegemisi koordineeriv käsiraamat.
