Kesksuvel, mil enamik Eestimaa noorsootöötajaid puhkas, toimus Kloogaranna noortelaagris Eesti Noorsootöötajate Ühenduse eestvedamisel Eesti ja Gruusia suvekool.
20.–26. juulil toimunud Eesti ja Gruusia suvekoolis anti väga põhjalik ülevaade kogu Eestis tehtavast noorsootööst, seda nii riigi-, regionaalsel kui kohalikul tasandil. Erinevates töögruppides oli kõigil hea võimalus vahetada oma kogemusi. Nii said ka Gruusia delegatsiooni liikmed anda ülevaate Gruusias toimuvast. Külaliste delegatsiooni koosseisus oli nii ametnikke kui ka noorteorganisatsioonide juhte, laagrijuhte ja kohaliku omavalitsuse esindajaid.
Gruusia laagris 20 000 noort
Täna on Gruusias vaid kolm noortekeskust, kuid lähitulevikus on maailmapanga toel loomisel kaheksa noortekeskust suuremates linnades. Näiteks Tbilisis luuakse noorte info- ja nõustamiskeskust. Samuti on Gruusias hetkel olemas vaid noorsootöö seaduse eelnõu, mis ootab sügisel parlamendi heakskiitu. Seetõttu kiitsid külalised väga eestlaste süsteemsust noorsootöös ja paljude seadusandlike aktide olemasolu. Gruusias töötatakse väga palju lihtsalt eelnevate kogemuste põhjal, sest ka Gruusia formaalharidussüsteem noorsootöötajaid ette ei valmista.
Kuigi sõda on jätnud jälje ka Gruusia noorsootööle, on edasiminekuks ja heaks arenguks kõik eeldused olemas. Heaks näiteks oli grusiinide kogemus suviste noortelaagrite korraldamisega noortele vanuses 17–26. Laager Patria on üks populaarsemaid noortelaagreid Gruusias, kus igal suvel osaleb ligi 20 000 noort üle kogu Gruusia. Kümne päeva jooksul toimub rida põnevaid ettevõtmisi: võistlusi, konkursse, kontserte ja palju muud.
Huvi eestlaste tegemiste vastu oli suur
Ühel suvekooli päeval pühenduti täielikult kohaliku omavalitsuses teemale. Külastati Saue linna noortekeskust ja kohtuti abilinnapea Rafael Amosega, kes andis ülevaate kohaliku omavalitsuste tööst: kuidas toimub eelarve kujundamine, missugused maksud laekuvad omavalitsusele, missugune on poliitiline süsteem kohalikus omavalitsuses. Külalised olid kõigest väga huvitatud ja esitasid palju küsimusi, tekkis elav arutelu paljudel kohaliku omavalitsust puudutavatel teemadel.
Veel külastati Rae valda, kus vallavanem Raivo Uukkivi andis põhjaliku ülevaate Rae vallast ja selle arengutest viimase viie aasta jooksul. Väga sügava mulje jättis külalistele toetus Gruusiale sõja ajal, sest just sellel perioodil oli Eesti lipu kõrval vallavalitsuse ees lehvimas ka Gruusia lipp.
Pärast ülevaadet noorsootööst 2009. aastal suunduti noortekeskusesse, kus peeti maha lauajalgpallimatš. Väga palju pakkus grusiinidele huvi laste vaba aja tegevus: mida ja kes ning kui palju pakutakse vaba aja veetmise võimalusi vallas? Missugused on noorte tööhõive võimalused ja kuidas on noored tööle rakendatud?
Pärastlõunal külastati Tallinna noorsootöökeskuse korraldatavat projekti „Ranna noortekeskus” Stroomi rannas. See mõte meeldis grusiinidele väga ning neil on lihtne seda ka otse üle võtta, sest Batumi linnas on selleks suurepärased võimalused. Suvekooli lõpus aga toimus suur ideeturg, kus kõik panid müügile oma organisatsiooni oskused, tegevused ja ideed koostööks Gruusia kolleegidega.
Kõik need seitse päeva olid täis meeldivaid ettevõtmisi ja kogemusi, mis rikastasid mõlemat poolt. Ja kui nii mõnigi avastas, et on saanud kultuurišoki, oli ka see omaette kogemus, millest õppida. Kultuuridevahelisel õppimisel ongi just see võlu, et kunagi ei või teada, kuidas mõtlevad kolleegid teisest rahvusest
Suvekool toimus tänu haridus- ja teadusministeeriumile ning koostöös erinevate noorsootööinstitutsioonidega. Aktiivselt lõid seminari korraldamisele kaasa Euroopa Noored Eesti Büroo, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Noorsootöö Keskus ja Unicef Eesti, kelle ühisloominguna valmis igale osalejale hariv programm.
