Iga viies inimene maailmas on äärmiselt vaene – ta peab toime tulema alla ühe USA dollariga päevas (u 12 krooni). Nälja tõttu sureb maailmas iga päev 25 000 inimest, mis on rohkem kui Viljandis elanikke.
Arengumaades sureb üks laps kümnest enne, kui saanud viieaastaseks, arenenud riikides see arv on üks 143st. 133 miljonit noort inimest on maailmas kirjaoskamatud, iga kuues kooliealine laps ei käi üldse koolis. (Allikas: ÜRO aastatuhande arengueesmärgite infovoldik)
Need ja paljud teised faktid ei ole meile võõrad. Loeme ja näeme sarnast statistikat iga päev ajalehtedest, televisioonist. Võite mõelda, mis see minu asi on? Mina pole nende vaesuses süüdi. Ärgu tehku siis nii palju lapsi, tehku parem rohkem tööd. Mis nad siis sõdivad nii palju...
Samas nii pea, kui haarad hommikul tee- või kohvitassi järele, valid kapist sobivad riided, lõunatad kolleegidega ja teed igapäevaseid toimetusi, oled paratamatult osa lõputust tarbimis-tootmis-sulle-mulle seoste ahelast. Pisut sügavamalt uurima hakates võid üllatuda, kui otseselt su igapäevased valikud mõjutavad kuskil teisel pool maakera elava perekonna toidulauda, laste haridusteed, riigi üldist arengut. Samas ei ole see ainult Aafrika või Aasia küsimus (nagu oleme harjunud mõtlema), vaid eelkõige on see küsimus, millisena soovime näha maailma, milles elame, ja millisena soovime jätta seda järeltulevatele põlvedele. See on ka maailmahariduse esmaseid küsimusi.
Maailmaharidus on aktiivne õppimisprotsess, mille põhiväärtused on solidaarsus, võrdsus, kaasamine ja koostöö. Maailmaharidus loob üksikisikutele võimaluse üleilmastumise põhjuste ja mõjude mõistmise ning peamiste rahvusvaheliste arengueesmärkide ja jätkusuutliku inimarengu põhimõtete tundmise kaudu anda oma panus ja olla aktiivne kodanik. (See on Euroopa maailmahariduse foorumil 2004. aastal Amsterdamis heakskiidetud definitsioon.)
Maailmaharidus Eesti noorsootöös
Maailmaharidus on maailmas valitseva vastastikkuse sõltumise ja seoste nägema õppimine, inimestes keskkonna- ja inimsäästlike väärtushinnangute kujundamine ning valmisoleku loomine andmaks oma panus tasakaalustatud keskkonna ja elutingimuste säilitamisesse ja tagamaks üldine jätkusuutlik areng. Maailmaharidus noorsootöös väljendub eeskätt noore toetamisel kujunemaks teadlikuks ja aktiivseks maailmakodanikuks, kes tajub enda rolli ja vastutust muutunud maailmas.
Mitu maailmahariduse teemat leiab juba praegu Eesti noorsootöös käsitlemist, nt keskkonnasäästlikkus ja säästlik tarbimine või demokraatia ja aktiivseks kodanikuks olemine. Samas peaks nende teemade käsitlemist laiendama ja siduma rohkem globaalse tasandiga. Ei piisa sellest, et on teadlikkus kohalikul tasandil toimuvast. Noortes peab tekkima ka arusaam, kuidas kohaliku tasandi probleemid on seotud globaalsetega ja kuidas saab kohalikul tasandil nende lahendamisele kaasa aidata? Maailmahariduse protsess peaks olema suunatud tegutsemisele, soovile muuta ja olla muutuse üks osa.
Sellel ja sarnastel teemadel rääkisime ka selle aasta 27.–29. aprillil toimunud koolitusel „Maailmaharidus noorsootöös”, mis toimus Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetusel ning Eesti vabariigi kaasrahastusel ellu viidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ raames. Koolitusel toimunust annab põhjalikuma ülevaate koolituse aruanne, mis on leitav aadressilt www.mitteformaalne.ee.
Koolitused on aga vaid üks viis, kuidas maailmaharidust noorsootöös sügavamalt käsitleda. Noortega on seda kindlasti sobilikum teha praktiliste tegevuste või projektidega, milles nad ise aktiivselt saaksid osaleda. Selleks võib kaasa lüüa mõnes maailmaharidusprojektis (rohkem infot www.maailmakool.ee) või ise mõni projekt algatada, näiteks programmi „Euroopa noored” raames, kus septembri ja novembri taotlustähtaegadel on eriti oodatud maailmaharidusteemalised projektid (www.euroopa.noored.ee).
