Ettevõtlikkusest ja innovatsioonist räägitakse viimasel ajal palju. Seda peetakse tähtsaks kriisist välja tulemise instrumendiks. Riigi seisukohast ehk olulisemgi on aga üksikisikute toimetulek raskel ajal.
Kuidas saab ühest tavalisest 13aastasest Tõnnist ettevõtlik, elus läbi lööv ja raskustega toime tulev 30aastane Tõnu? Selle üle arutlesid noorsootöötajad üle kogu Eesti kokku kolm päeva kestnud Euroopa Noorte Eesti büroo (euroopa.noored.ee) korraldatud ning Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) finantseeritud koolitusel „Ettevõtlik noor“, mis leidis aset käesoleva aasta aprillis ja mais.
Osalenud noorsootöötajad andsid mõista, et teema on oluline peaaegu igas noortevaldkonnas, olgu sihtrühmaks riskirühma noored, tavaline kooliklass või kohalik noortekogu. Mis on ettevõtlikkus ja kes on ettevõtlik noor? Mida saab noortega tegelev täiskasvanu noore ettevõtlikuks kujunemisel teha? Kuidas noore ettevõtlikkust toetada? Need olid peamised küsimused, millele koolitusel püüti vastuseid leida.
Üsna koolituse alguses tõdeti, et ettevõtlikkust pole õige samastada ettevõtlusega. Noored, mõni kord noorsootöötajadki, kipuvad vedama võrdusmärki just nende kahe mõiste vahele – ettevõtlikkus ja ettevõtlus. Nii võibki juhtuda, et need noored, kes äritegevusest huvitatud pole, end ettevõtlikkust stimuleerivast tegevusest tagandavad või seda neile ei pakutagi. Ettevõtlikkus aga on midagi palju laiemat kui pelgalt ettevõtlus ja äritegevus. Ettevõtlikkus on tee edukusele mis tahes elualal. Nii võimegi kohata ettevõtlikke ja edukaid pereemasid, ilma et nad päevagi tööl käiksid, teadlasi, kirjanikke ja põllumehi, kel rikkust raha näol pole ette näidata, ettevõtlikkust aga enam kui meist paljudel.
Ettevõtlikku inimest iseloomustab oma eluga hakkamasaamine – mitte lihtsalt enda elust läbivedamine, vaid edukus, rahuolu, edasipüüdlikkus ja õnnelikkus enda tegevuses. Selline unistuste elu ja oma elu juhtimine on suur saavutus, paljudele kogu elu mõte ja eesmärk. Noorsootöötajatelt oleks liig oodata, et seda suudetakse iga noorega saavutada. Erinevate noorte valmisolek vastutust võtta, osaleda ja ette võtta on erinev. Koolituse üks ahhaa-momente oligi tõdemus, et võib-olla oodatakse noortelt liiga palju ning seatakse ka enda kasvatustöö tulemustele ebarealistlikke ootuseid.
Kuidas areneb ettevõtlikkus?
Selleks et aru saada, kuidas ettevõtlikkus noores areneb ja kust see alguse saab, mõtestame osalust kui üht ettevõtlikkuse väljendusvormi. Osaluse saab tinglikult jagada kolmeks vastavalt sellele, kui suur on osaleja vastutus ja osaluse määr (vaata ka osale.enl.ee): esiteks, arvamuse avaldamine teiste konkureerivate arvamuste seas (julgus seda teha, enda arvamust selgitada ja põhjendada ning sellele kindlaks jääda); teiseks, osalemine teiste korraldatavatel üritustel ja ettevõtmistel nii passiivselt kui ka aktiivselt; kolmandaks osalemine initsiatiivgrupis, vastutades oma tegevusega ka teiste eest ja viies oma idee ellu.
Selleks et suurendada oma ettevõtlikkust, tuleb alustada algusest ehk arvamuse avaldamisest ning alles seejärel liikuda edasi osalemise ja omaalgatuse suunas. Iga noortega tegelev täiskasvanu aga tõenäoliselt teab, kui raske on luua turvalist ja avatud õhkkonda, kus iga noor julgeks isiklikku arvamust avaldada. Seda ei saavuta päevade ega nädalatega, selleks võib kuluda terve kooliaasta või enamgi. Arvamuse avaldamisest vastutuse võtmise ja iseseisva korraldamiseni on omakorda pikk tee, mille läbimiseks on vaja aega, kannatust ja püsivust nii noorel kui talle toeks oleval noorsootöötajal. Ja mõnikord polegi noorega koos oldud aeg piisav, et lõpptulemust näeksime.
Noorsootöötaja roll noore kujunemisel ettevõtlikuks kodanikuks on hindamatu.
End kuritegevusest elatav noor on ju samuti ettevõtlik. Täiskasvanud juhendaja ülesanne on noore energia kanaliseerida õigetesse tegevustesse, olla eeskujuks, julgustada ja inspireerida, ebaõnnestumisel toetada ning luua olukordi ja keskkonda, kus noorel oleks võimalik ettevõtlikkust õppida.
Vahel, suurest headusest või kannatamatusest, võtame noortelt võimaluse õppida. Soovime anda neile eduelamuse, ilma et nad ise selle heaks midagi teeks. Toome neile tulemuse kandikul kätte ja laseme neil olla tarbijad. Anname justkui vastutuse, aga jätame andmata õiguse võtta vastu olulisi otsuseid või ebaõnnestuda.
Selleks et kogeda edu, peab kogema ebaedu. Pole olemas ebarealistlikke eesmärke, vaid ebarealistlikud tähtajad. Ettevõtliku noore puhul ei räägi me ajakulust, vaid õppeprotsessist, mille eesmärk on oma elu juhtiv, raskuste ja muutustega toime tulev, aktiivselt elust osa võttev, ühiskonda edasiviiv ja õnnelik kodanik.
