Järjekorras neljandal Tallinna noorsootöö foorumil jätkusid arutelud virtuaalse noorsootöö, tänavanoorsootöö ning noorsootöö mainekujunduse teemadel. Tõdeti vajadust käia kaasas uue digitaalse noortepõlvkonnaga ning vajadust kaasata Soome eeskujul noortekeskustesse tööle vabatahtlikud.
Tänavanoorsootöö teema tuli vaatluse alla ajurünnaku ja grupitöö meetodil, eesmärgiga välja mõelda, milline peaks olema hea tänavanoorsootöö tegija, kuidas tänaval noortele läheneda ning kuidas Eestis sellele uudsele noorsootöö meetodile ühiseid tegevuspõhimõtteid luua. Tallinna Noorsootöö Keskuse (TAN) direktori asetäitja Kristjan Kruusi sõnul soovitakse aluseks võtta Saksamaa, Inglismaa ja Soome riigi kogemused ning kombineerida nende põhjal Eesti keskkonnas töötav mudel. Aasta tagasi tutvustasid Tiiu Aasmäe ja Olga Tiidemann foorumil põhjalikult Ameerikast pärit Saksa mudelit, sellele sarnast Inglise mudelit, Mustamäe pilootprojekti kogemusi ja Eesti tänavatöö erinevaid kogemusi (Öökull, Tähetorn, Allium, Peeteli sotsiaalkeskus, kiriklik tänavatöö jt). Sel aastal jäi töötoa tegevus üldistatuks, vähem konkreetseks ega pakkunud konkreetset edasist tegevuskava.
Vajadus töögrupi järele
Aasta tagasi välja käidud idee järgi pidi tänavanoorsootöö teenuse väljatöötamisel ja rakendamisel järgmiseks etapiks olema töörühma moodustamine, mille ülesandeks on teenuse detailne kirjeldus ja mudeli väljatöötamine. Kahjuks aga ei ole see mõte tänaseks rakendunud.
Mustamäe LOV erinoorsootöö peaspetsialisti Tiiu Aasmäe sõnul on mobiilne noorsootöö osa erinoorsootööst. Noorsootöötajate praegune õppeprogramm ei anna erinoorsootööks vajalikku ettevalmistust, mistõttu noorsootöötajad püüavad seda valdkonda sageli vältida või kavandavad noortekeskuse töö vastavalt aktiivsete noorte huvidele ja ootustele. Mobiilse noorsootöö tegijad vajavad head erinoorsootööalast väljaõpet ning mobiilse noorsootöö täiendkoolitust.
Osalejate ühine arvamus oli, et suur vajadus on välisekspertide koolituste järele. Samuti leiti, et tänavanoorsootöö tuleks eraldi õppeainena liita noorsootööalast haridust andvate õppeasutuste õppekavasse. Kuna Narva kolled¾is on põhisuund erinoorsootööl ning TÜ Viljandi kultuuriakadeemial huviharidusel ja draamapedagoogikal, siis oodatakse uue aine õpetamise võimalust Tallinna pedagoogilisele seminarilt.
Eestis õpetatakse noorsootööd rakenduskõrghariduse tasemel kolmes õppeasutuses: peale Tallinna pedagoogilisele seminarile Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias ja Narva kolled¾is. Tallinna pedagoogiline seminar on neist pikima noorsootöötajate harimise kogemusega.
Digitaalne põlvkond
Virtuaalse noorsootöö teemal tõi Linnar Viigi eelmise aasta ettekandele sel aastal uusi mõtteid juurde Peeter Marvet, kes rõhutas vajadust olla virtuaalselt kohal seal, kus noored suhtlevad, ja käia kaasas kõigis neis virtuaalsetes keskkondades, kus noored käivad. Marvet lisas, et kui teeme veebilehti või Facebooki gruppe, mis on noortele suunatud, tuleks noorte kiireks köitmiseks lisada võimalikult vähe pikka kirjeldavat teksti. Selle asemel tuleks luua meeldejääv logo, lisada pilte, linke blogidele, muid huvitavaid linke, anda fännidele võimalus pilte üles laadida jne. Marvet soovitas läbi lugeda kaks olulist raamatut, mis aitavad mõista virtuaalset põlvkonda ja nende käitumismustreid internetis. „Born Digital: Understanding the First Generation of Digital Natives” ja „Here Comes Everybody: The Power of Organizing Without Organizations”. Raamatud on Amazonist kergesti tellitavad.
Noorsootöö mainekujundus on kolmas teema, mis sel aastal jätku sai. Tegu on juba loomu poolest pikaajalise protsessiga. 2008. aasta lõpus läbi viidud arvamusuuringu tulemused näitavad, et ligi poolte küsitletud Tallinna avatud noortekeskuste töötajate arvates on noorsootöö sündmusi viimastel aastatel piisavalt meedias kajastatud. 32% vastanutest leidis, et kajastus on olnud vähene, 11% andis vastuseks, et noorsootöösündmusi on meedias kajastatud palju ja hästi.
Positiivne maine
Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja Ilona-Evelyn Rannala sõnul seostatakse noorsootööd avalikkuses just avatud noortekeskuste tööga, seega nende maine kujundab hetkel üldsuse jaoks noorsootöö maine. Noortekeskused peavad head mainet hoidma ja eelarvamusi ümber lükkama. Positiivsena tõi Rannala 2007. aasta meediakajastuste uuringut tutvustades välja, et meedia üldise fooni järgi eesti noored osalevad, tegutsevad ja on aktiivsed. Tänaseks on välja töötatud noorsootöö mainekujundusstrateegia, mille järele sündis vajadus eelnevate aastate noorsootöö foorumite aruteludes.
Mida rohkem kaasatakse avatud noortekeskuste töösse vabatahtlikke, seda avatumaks muutub keskuste maine. Vabatahtlikena tegutsejad viivad saadud kogemused oma tutvusringkondadesse ja sammhaaval kujunebki üldsuses arvamus keskuste tööst ja noorte hoiakutest.
Sellest, kuidas Soome avatud noortekeskuste töösse on kaasatud täiskasvanutest vabatahtlikud, rääkis foorumil Kirsi Kostiainen Helsingi Noorsooametist. Viimase viie aasta jooksul on 12 noortekeskuse töösse kaasatud kokku 260 täiskasvanud vabatahtlikku, kes läbivad koolituse ja töötavad nädalavahetuste õhtutel. Keskmiselt töötab vabatahtlik 11 õhtut aastas (sisuliselt üks õhtu iga kuu). Kostiaineni sõnul on peale noortekeskuste noorte ja vabatahtlike kokkuviimise oluline võrgustikku kaasata ka piirkonnas noortele üritusi korraldavad ühendused ja firmad.
Eesti Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse töötajad on tähelepanu juhtinud, et noortekeskuste töös on vabatahtlik ressurss täna veel paljuski kasutamata. Nende sõnul on oluline täiskasvanute kõrval ka noori endid kogukonna töösse kaasata, sest uuringute tulemused (Avatud Noortekeskuste olukorra kaardistamine, 2005 ja Noorte kodanikukultuur muutuvas ühiskonnas, 2006) näitavad, et ligi kolmandik noori külastab noortekeskust isikliku arengu eesmärgil ja selleks, et midagi oma kätega ära teha.
Nimetatud uuringutest selgub ka, et kogukonnateenustega seotud organisatsioonide ja ühingute töös on osalenud vaid 9% vene ja 15% eesti koolide õpilastest.
