Eestis on noortekeskused tegutsenud juba mitu aastat, kuid ikka veel leidub noori, kel on nende suhtes eelarvamusi. Uuringud näitavad, et noored, kes pole kunagi noortekeskuses käinud, peavad seda suletud asutuseks, kuhu ei ole mõtet trügida. Samas need noored, kes on noortekeskuses käinud, on seal pakutava teenusega väga rahul.
Noortekeskuste eesmärgiks on olla avatumad ning seda võimalikult erinevate tegevuste kaudu ja võimalikult paljudele noortele. „Selleks et avatust suurendada, peaks rohkem tegelema noortega, kes mingil põhjusel noortekeskusse ei jõua,” räägib Tallinna Noorsootöö keskuse juhataja Riina Vaap.
Üheks uueks väljundiks on noorsootöö tänaval, kus noorsootöötajad käivad noorte seas populaarsetes kogunemiskohtades, püüavad nendega kontakti luua ja rääkida erinevatest võimalustest, mida linnas veel teha saab. Üheks selliseks kohaks on näiteks Politseipark, kus käivad koos ekstreemspordihuvilised. Tihtipeale kujuneb noorel konkreetne huviala välja päris varakult, näiteks meeldib paljudele 10aastastele rulasõit. Nad pühendavad sellele kogu vaba aja, nii et muudeks tegemisteks aega ei jätku. Ühel hetkel võib see hakata noore valikuid kitsendama, sest puudub koostöökogemus teiste huvidega noortega. Nii ongi noorsootöötaja ülesanne väljakujunenud huvidega noori suunata ning selgitada, et on ka muid võimalusi. „Näiteks algatada või abistada ekstreemspordivõistluste läbiviimist,“ ütleb Riina Vaap.
Multimeedia kütab kirgi
Teine võimalus, kuidas noori kaasata, on suhelda nendega interneti teel – minna kohale internetti. „Kuna noorele on see oluline nii infoallika kui ka suhtluskohana, tahaksime luua virtuaalse noortekeskuse. Noorsootöötajal, kelle põhitegevuseks on toimetamine reaalelus, ei jää aega noortega virtuaalselt tegeleda. Seetõttu vajame vastava eriväljaõppega noorsootöötajaid. Soomes see toimib ja on ka ennast tõestanud,” selgitab Riina Vaap.
Infoühiskond ja uue meedia õitseng annavad meile võimaluse palju huvitavaid asju teha. Üheks näiteks võib tuua läinud aasta novembris vanas raudteejaamas avatud Tallinna Järve noortekeskuse, kus multimeedia pool on väga tugev. Noortel on võimalus teha foto-, video-, muusika-, audio- ja pilditöötlust, mida saab endale salvestada ja pärast ka välja printida ning presenteerida. Võimalus on laenutada fotoaparaate või videokaamerat, et teha film näiteks oma klassist. Korra kuus toimub seal Friikide õhtu, kus näidatakse noorte tehtud filme. „Võib öelda, et igas Tallinna noortekeskuses on olemas teatud valdkond, millega rohkem tegeletakse. Näiteks Pääskülas on ekstreemhall, kus käiakse ekstreemsporti tegemas, Männiku ja Mahtra noortekeskustes tehakse siidimaale, klaasi- ning savitöid,” selgitab Riina Vaap.
Riina Vaap räägib veel ühest ideest, mis seisneb selles, kuidas ka vanemad inimesed noortekeskusse tuua: „Näiteks kui mõni pensionärist proua oskab hästi kududa, tuleb ja õpetab ta seda noortele, või fotohuviline härrasmees, kelle juhtimisel minnakse näiteks matkale linde pildistama.”
Noortele ja noortega
Kui rääkida veel avatusest ja noorte hulka minemisest, korraldatakse sellel suvel kolmandat aastat Ranna noortekeskust, mille käigus kõik Tallinna Noorsootöö Keskuse noortekeskused kolivad suvel seitsmeks nädalaks Stroomi randa, et viia läbi noortele tervislikke ja loovaid tegevusi. Ürituse projektijuht Haide Kuivase sõnul on Ranna noortekeskuse teemaks sel aastal „Ranna noortekeskus – kultuuridevaheline dialoog”. Eesmärk on soodustada eri rahvusest ja erineva kultuuritaustaga noorte omavahelist suhtlemist. Tegevust toetavad Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Rahvastikuministri Büroo ja Integratsiooni Sihtasutus.
Riina Vaap rõhutab, et noortekeskuste oluline roll on ka see, et kui noorel on mingi idee, mida ta tahab ellu viia, on noorsootöötaja pädev teda selles aitama. Kui idee teostamiseks on vaja leida lisaressursse, kirjutatakse projekt ja leitakse vastav fond või rahastaja, kes idee rakendamist võiks toetada.
