Me kõik oleme tarbijad – iga päev oleme tahtmatult sadade reklaamide meelevallas ning teeme tarbimisvalikuid. Teadlik tarbimine tähendab lisaks oma õiguste ja kohustuste tundmisele ka võimet tarbida tervislikult, jätkusuutlikult ja hoolivalt.
Märtsi lõpus toimunud Eesti esimesel eestikeelsel ja meie oludest lähtuval tarbijaharidust käsitleval konverentsil otsisid erinevad ühiskonna osapooled ühiselt vastust küsimustele: milline on moodne ja noor Eesti tarbija, kes või kus peaks tarbijaid koolitama ning mis üldse on tarbijaharidus?
Konverentsil tutvustas Tartu Ülikooli teadur Margit Keller võrdlevaid uuringuid, milles on leitud, et 2002. aastaga võrreldes on tarbiv eluviis Eestis kõikides eagruppides oluliselt kasvanud, kuid määrav on see just noorte hulgas. Seda võib pidada loomulikuks, kuid õhku jääb küsimus, kas tegu on vanuselise või põlvkonna eripäraga? Üha enam reklaam- ja turundustegevust on suunatud just noortele, sest nemad alles otsivad oma elustiili ja teevad valikuid. Lisaks avavad noored tee vanemate rahakotti ning noorena tehtud valikud võivad kehtida aastakümneid.
Tarbiv eluviis on kasvanud
Uuringutes on leitud, et noorte hulgas on otsene seos eluga rahulolu ja madala tarbijateadlikkuse vahel. Ka eelmisel õppeaastal läbi viidud ulatusliku noorteuuringu tulemusena leiti, et Noor Eesti tarbija ei muretse liigtarbimise mõjude pärast elule, looduskeskkonnale või kogu maailmale. Pigem muretsevad noored neid otseselt ja füüsiliselt mõjutavate probleemide pärast nagu vee- ja õhureostus, mida nad siiski ei seosta looduskeskkonna reostamise ja hävitamise, hoolimatu tootmise ning liigtarbimisega.
Kui mitteteadlik noor tarbija on kõige rahulolevam tarbija, siis kas peaks neid üldse segama? Ettevõtja Monika Salu leidis, et müük rumalale kliendile toob kasu vaid lühiajaliselt, sest pankrotis tarbija ei ole tarbija ning see põhjustab pikas perspektiivis probleeme nii tarbijale endale, müüjatele kui kogu riigile.
Tarbijaharidus on laiem mõiste kui tarbijakaitse. Iga tarbija peaks oskama end ise kaitsta ja probleeme ennetada, rakendades nii oma õiguseid kui kohustusi. Samas peaks teadlik tarbija oskama teha ka tervislikke ja vastutustundlikke valikuid. Tarbijateadlikkus tähendab kriitilise mõtlemise oskust ning võimet analüüsida enda käitumist, valikuid, nende mõju ja tagajärgi. Teadlike valikute tegemine eeldab eelkõige suhtumist ja oskusi, mitte niivõrd aega või raha. Näiteks saab iga tarbija valida vähema pakendiga tooteid või lahkuda poest vähema hulga kilekottidega.
Konverentsil esinenud spetsialistid jõudsid ühise arvamuseni, et tarbijateadlikkus on moodsas maailmas loomulik ja vajalik teadmiste kogum, mis peaks olema kooliprogrammi ja noorsootöö osa, kuna kuulub iseseisva ja hooliva täiskasvanu baasoskuste hulka.
Tarbimine ja noorsootöö
Kuidas sobitada tarbimisteemad noorsootöösse? Erinevalt koolist, mis on koormatud tiheda ja range õppekavaga, pakub noorsootöö pakub lõputuid võimalusi tarbimisteemade käsitlemiseks. Autori kogemus näitab, et tarbimine on noortele huvipakkuv ja intrigeeriv teema, mille tulemusena on maha peetud palju tuliseid debatte, kuid samas on noortel ka palju muresid ja küsimusi.
Tarbimistemaatika saab jagada paljudeks alateemadeks.
- Terve tarbija ja tervislik tarbimine
- Teadlik tarbija
- Tarbimine ja keskkond
- Tarbimine ja maailm
o Terve tarbija ja tervislik tarbimine – sh säilitusained ja toidumärgistuse lugemine, söömishäired, suitsetamine, alkohol, uimastid, tervislik toit ja toidu valmistamine.
o Teadlik tarbija– sh tarbija õigused ja kohustused, kaubamärgistuse lugemine, lepingu lugemine, reklaam ja mõjutamine ning probleemide ennetamine ehk mida küsida müüjalt enne kauba või teenuse ostu, efektiivne kaebuse kirjutamine, teadlik tarbimine ja enesekaitse internetis.
o Tarbimine ja keskkond – sh jäätmed, liigtarbimine, bioloogilise mitmekesisuse ja üldise looduskeskkonna kadumine, ökoloogiline jalajälg, kohalikud või välismaised kaubad.
o Tarbimine ja maailm – sh kaupade päritolu, arenguriikide olukord, firmade sotsiaalne vastutus, tarbimise mõju ühiskonnale ja kultuuridele.
Kõiki neid teemasid saab käsitleda väga erinevate tegevustega ja igas vanuses noortega. Näiteks võib korraldada väitluse ja simulatsioonimängu, seostada selle filmiõhtuga, kus näidatakse mõnd tarbimisega seotud õppefilmi. Hiljem võib korraldada tänavaürituse, kampaania, näituse, joonistus- või esseekonkursi. Tarbimine võib olla noortelaagri või -nädala teema. Noortekeskuses saab korraldada kirbuturu, mille käigus tutvustatakse tarbija õiguseid ja kohustusi ning säästlikku tarbimist.
Kõik konverentsi ettekanded ja tarbimishariduse materjalid leiad www.headest.ee/konverents
