Integratsioon on arvestades seda, kui palju sel teemal kirjutatakse ja sõnavõtte peetakse, tähtis teema. Lõimumisele on püütud kaasa aidata erinevate projektidega. Alljärgnevalt teeme juttu pooleaastasest projektist „Käime koos“.
2007. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi välja kuulutatud noortevaldkonna projektikonkurss kandis pealkirja „Seltsis on segasem”. Konkursi prioriteediks oli toetada mitteorganiseerunud noorte aktiivsemat osalemist erinevates noorsootöö tegevustes ja noortepoliitikas. Integratsiooniteemalise projekti esitas konkursile ka Vasalemma vallavalitsus, projekti nimeks sai „Käime koos”.
Vasalemma vald on omanäoline just suhteliselt keeruka rahvusliku koosluse poolest. Vene rahvusest inimesi on eestlastega peaaegu võrdselt, lisaks veel mitme teise rahvuse esindajad, kelle tarvis on aktiivsed kohalikud inimesed loonud valla rahvuste seltsi. Vallas tegutseb peale eestikeelse põhikooli ka venekeelne. Viimase õpilaste arv on küll suhteliselt väike, kuid kool on sellele vaatamata väga vajalik.
Vasalemma pooleaastase integratsiooniprojekti elluviimisel olidki suurteks abilisteks just koolid. Vald informeeris planeeritud üritustest õpetajaid, kes omakorda aitasid kaasata lapsi. Projekti pealkiri „Käime koos” tähendab ühelt poolt seda, et noortel on võimalus koos erinevatest üritustest osa võtta, aga teisalt ka seda, et koos mõeldakse välja ja planeeritakse ühistegevusi.
Algused on sageli keerulised ja sama kehtis ka nimetatud projekti kohta. Oli selgelt näha, et esialgu tundsid lapsed end teineteise seltsis veidi ärevalt. Seepärast planeeriti esimesed ühisüritused võimalikud neutraalsed, näiteks filmiõhtud. Filmid valmistati ette kakskeelsete subtiitritega, et kõik oleksid võrdses seisus. Samuti pidi võrdne olema osalejate arv. Kui juhtus, et mõnel korral oli kohal rohkem vene rahvusest noori, kandus liidriroll neile, eesti laste ülekaalu korral aga tundsid nemad end soosikuina. Kui eri rahvusest lapsi oli ühepalju, oli õhkkond rahulik.
Ekstreemsused ühendavad
Samuti oli tähtis, et kummalgi rahvusel oleks kaasas nn tugiisik. Vene lastel oli selleks mõni vene kooli õpetaja, eesti lastel valla noorsootöö koordinaator. See näitab selgelt, et teineteise ees tuntakse teatavat hirmu ning ühisüritusel on vaja kedagi, kes oleks tuttav ja vajadusel toetaks. Vene laste puhul oli see ka arusaadav, sest enamik üritusi viidi läbi just Vasalemmas, mis on koduks enamikule eesti lastele. Vene lapsed tulid enamasti Rummult või Ämarist.
Väga vahvaks ja positiivseks kujunes kahepäevane suvelaager Raplamaal Tarsi turismitalus. Kokku osales selles 19 eesti ja vene noort. Tarsi talu asub looduskaunis kohas ning tegevust jätkus seal lõputult: batuudid, korv-, jalg- ja võrkpalliväljakud, karussell, kiiged, turnimisrajad ja kõiksugused toredad mängud. Ühisüritustest korraldati „saalihokiturniir”, mis vabas õhus viidi läbi jalgpalliväljakul. Mõõtu võeti ka teistel spordialadel. Võistkonnad moodustati muidugi eri rahvusest läbisegi, et mitte tekitada eestlaste ja venelaste vahelist võistlust.
Põnevaks kujunes ekstreemsetes tingimustes läbi viidud rabamatk. Kuna tegu oli rabaga sõna otseses mõttes, oli mülkasse vajumine matka tavaline osa. Esialgu see ehmatas ja nii mõnelgi tuli pisar silma, aga mida kaugemale liiguti, seda põnevamaks läks. Just nimelt ekstreemsetes olukordades toimib integratsioon suurepäraselt. Ühtäkki polnud rahvusel mingit vahet: üksteist aidati mülkast välja, oodati järele ning öeldi julgustavaid sõnu abivajaja emakeeles.
Sama päeva saunaõhtul rääkisid noored omavahel juba läbisegi mõlemat keelt. Hirm midagi valesti öelda oli kadunud. Üksteist parandati ja aidati leida õigeid sõnu. Kõige suuremateks „integreerijateks” oli noored, kel üks vanem on ühest, teine teisest rahvusest. Neil on suus nii eesti kui vene keel ning nad asusid meelsasti keeleõpetaja rolli.
Vasalemma õppetunnid
Nagu ülal juba mainitud, on ekstreemsed olukorrad kõige paremad integreerijad. Seda oli näha ka kahest Nõmme Seikluspargi külastusest. Üheskoos puude otsas turnides ning hirmu ja ohtu tunnetades ei olnud rahvusel enam vahet. Üritustest viidi läbi veel „Playbox”, kus jäljendati tuntud artiste, käidi kinos eestikeelset filmi vaatamas ja Patarei vanglas, viidi läbi aeroobikapäev Ämari põhikoolis ning kuulati erinevaid loenguid.
Paraku sai pooleaastaseks planeeritud projekti ürituste graafik liiga tihe. Kuna see oli Vasalemma esimene integratsiooniteemaline projekt, ei osanud me ette näha, et liiga palju üritusi väsitab lapsi. Seetõttu jäi osa planeeritud tegevusi hoopis ära.
Loomulikult ei tekkinud pooleaastase projekti tulemusena eesti ja vene laste vahel mingit imelist ühtesulandumist. Esiteks on pool aastat selleks selgelt liiga lühike aeg ning teiseks on integratsiooniprotsessi tulemusi väga raske, kui mitte võimatu hinnata. Kindlasti aga andis projekt palju positiivset; olgu selleks siis vahvad ühisüritused, toredad elamused või noortele osaks saanud keelepraktika. Kindlalt võib väita, et teatud muutus noortes toimus.
Vasalemma valla noorte ettevõtmistega saab lähemalt tutvuda noorte koduleheküljel www.vasalemmanoortekas.net
