Just sellise lausega tutvustas 2008. aasta detsembris toimunud „Samm lähemale” koolituse kogemust 15aastane Ketlin. Pole kahtlustki, et ühe sarja raames kaks järjestikku toimunud koolitusnädalavahetust vene ja eesti noortele on muutnud nende noorte elu.
Selle aasta märtsikuus tuli sadakond noort koolitusele kokku juba teist korda. Kui esimesel korral astuti üksteisele üks samm lähemale, siis seekord ütles juba koolituse nimi, et juletakse teha korraga kaks sammu. „On vaja teha vaid esimene samm. Inimestes võib leida palju huvitavat. Küsimus on kas me seda tahame,” arutles Jevgeni (16. a) eesti ja vene noorte kokkusaamise võimalusi kaaludes. „Mind huvitab eesti kultuur ja keskkond. Ma elan siin, see on mu kodu. Mind huvitavad inimesed minu ümber,” lisas ta.
„Samm lähemale” meeskonnatöö põhimõte on selles, et eesti ja vene noored jaotatakse läbisegi meeskondadesse. Koostöö sunnib omavahel rääkima. Koolitusel on ära proovitud kõikvõimalikud koostöö vormid, alustades näitlemisest ja tantsimisest ning lõpetades ühise laulutegemisega.
„Mind üllatas selline meeskonnatöö vorm nagu laul. Väga lahe, ma pole midagi sellist enne näinud,” sõnas Jürgen (17. a) vaimustunult. Merike Mõksi-Susi, kes esimesel koolitusel noortele ühise laulu tegemise ülesande andis, ütleb, et tegelikult inimeste vahel ju piire ei ole, ei keelelisi ega meelelisi. „Keel on, aga see on õpitav. Keha ja liikumine on ka üks võimalus, millega saab väljendada keelt, kehakeelt,” lausus ta.
Kuidas passiivseid noori kaasata?
Noorte sõnul on tähtis, et asju tehakse üheskoos. „Kui Eesti riik tahab maailmas midagi ära teha, siis peame kokku hoidma. Kui me ei suuda üksteist taluda või üksteisest aru ei saa, siis on väga raske,” lausus Ketlin (15. a) mõtlikult.
Koolituse korraldaja Ivica Mägi sõnul on noored kõik ühesugused, siirad ja uudishimulikud. Tema arvates ei näe noored koostöös mingit probleemi. „Nad näevad seda rikastava kogemusena, et saavad eri rahvusest noortega üheskoos töötada,” lausus Mägi. „Üks teema, millele võiks edaspidi mõelda, on see, kuidas saaks passiivsemaid noori kaasa kutsuda. Meie koolitustel osalejad on aktiivsed ka igapäevaelus, noortekogudes, õpilasomavalitsustes ja koolis,” lisas ta. Mägi sõnul on osalejate nimekirja kokkupanemisel oluline, et noori oleks kõigist maakondadest. „Sellisel viisil saab tagada, et õpitu viiakse tagasi oma maakonda ja see jõuab kokkuvõttes rohkemate noorteni,“ lisas Mägi
Koolitaja Inno Joonas rääkis noortele kui enesekriitilised eestlased vahel on. „Eestlasel on nurgakompleks, ta ei julge küsida, vaid hakkab ise kohe proovima“, rääkis Joonas. Suhtlemist ei ole tema sõnul aga vaja karta, avatud olek ja julgus küsida on õpitav.
Kristina (18. a) sõnul tehti meeskonnatööd ja barjääri ei tekkinud. „Vene noorte ideed olid geniaalsed. Ei ole nii, et ainult eestlased ja ainult venelased, on koos. Koos saab palju paremaid tulemusi,” sõnas ta innustunult.
Eelmise aasta koolituse kohta valmis kümneminutiline videoklipp, mida vaadates tõdes antud loo autor, et integratsiooni ei saa teha kõlavate plakatite või loosungitega, selle asemel tuleb noortel võimaldada loovas keskkonnas loovaid lahendusi luua. Küsige videoklippi näha Integratsiooni Sihtasutuselt.
Ürituste „Samm lähemale” ja „2 sammu lähemale” korraldajaks oli Integratsiooni Sihtasutus, toetajaks Euroopa Sotsiaalfond (ESF) „Inimressurssi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ tegevuse „Mitteformaalses keskkonnas eesti keele õppe ja koostöö alaste tegevuste toetamine 14- kuni 19-aastastele noortele“ raames.
