Jaanuaris 2009.aastal kogunes hulk innukaid noori Lasnamäele, et mängida Eestis juba viiendat korda korraldatavat Tulevikulinna mängu. Üheskoos tõestati, et integratsioon ei ole kõlav sõna poliitplakatitel, vaid reaalne, igapäevane väljakutse.
Meeskondades olid segamini nii noored, ametnikud kui ka oma ala eksperdid, et tagada mängule kõige sisukam ja teostatavam lõpptulemus. „Mida huvitavam meeskond on kokku pandud, seda vahvamad ideed lõppkokkuvõttes ka välja kujunevad. Viies kokku noored, kellel on oskus asju teisiti näha ja eksperdid, kellel on kogemus ja teadmised, on tulemused märksa paremad,“ tutvustas Briti Nõukogu projektijuht Ursula Roosmaa Tulevikulinnamängu korralduse tagamaid.
Tõsiasi, et mängus välja pakutud ideed ei peagi olema teostatavad otsekohe, vaid on pigem tulevikkuvaatavad, julgustas osalejaid välja pakkuma üpriski suuremahulisi projekte. Noorte välja käidud ideed haarasid kõiki ühiskonnagruppe, alates lasteaialastest ja pensionäridest, lõpetades erivajadustega inimeste ja töötutega.
Eluks vajalikud oskused
Roosmaa sõnul on aga peale uute ideede genereerimise üritusel veel mitmeid lisaväärtusi. „Noor üldjuhul pelgab riigiasutust ja läheb sinna vaid viimases hädas. Siin mängus aitame neil aga mõista, et ametnik on täpselt samamoodi inimene, kellega on võimalik asju arutada,“ selgitas Roosmaa. „Teiseks arendavad mängus osalejad endale märkamatult mitmeid edasiseks eluks vajalikke oskusi, näiteks grupitöö- ja analüüsioskust.“
Tulevikulinna mäng on märkimisväärne ka aspektist, mis esialgu võib jääda märkamata. Nimelt on meeskonnad koostatud nii, et vähemalt pooled osalejatest esindaksid vene rahvust.
Mängu üks varjatud eesmärk on julgustada noori kuulama ja kõnelema eesti keeles. „Nii mõnedki mängus osalenud vene rahvusest noored on tulnud hiljem ütlema, et nende keel läks mängus justkui lahti, kadusid barjäärid, mis enne keele kasutamist takistasid,“ kirjeldas Roosmaa.
Mängu on kaasatud kõik osalejad, igaüks kuulatakse ära. Nii võis näiteks projektide presenteerimise eel olla tunnistajaks vaatepildile, kus vene rahvusest neiu oma õpetaja abil usinalt eesti keele oskust lihvis.
Kuna mängu toimumise kohaks ning läbivaks teemaks oli seekord Lasnamäe linnaosa, otsiti mängu jooksul just Lasnamäe oludes rakendatavaid lahendusi ja ideid. Tõsiasja, et noored ise integratsiooniteemat oluliseks peavad, kinnitas fakt, et ka oma linnaosa arendamiseks väljakäidud ideedes seda rõhutati.
Noored tõid välja näiteks selle, et suhtlustakistused ja probleemid ühise keele leidmisel on Lasnamäe üks suurim sotsiaalne väljakutse. Siiski ei puudunud ka positiivne noot ja noorte sõnul on kahe rahvusgrupi omavahelised suhted paranemas. Seda eelkõige tänu vene noorte heale eesti keele oskusele.
Vene-eesti lasteaed
Noorte sõnul on venekeelse elanikkonna motiveeritus rääkida eesti keelt märksa suurem kui eestlaste soov omandada vene keelt. Ka mitmes väljapakutud idees püüti vastata eri rahvusgruppide vajadustele. Näiteks käidi välja idee suure rahvuskultuuri- ja huvikeskuse rajamisest, kus oleks võimalus korraldada üritusi eri kultuuride tutvustamiseks ja nende jätkusuutlikkuse tõstmiseks Eesti ühiskonnas.
Roosmaa sõnul ei ole vene noorte mängu kaasamine olnud kuigi keeruline, piisanud on vaid väikesest julgustusest. Tulevikulinna mäng on ere näide selle kohta, et noored tõepoolest tahavad ja püüavad end eesti keeles arusaadavaks teha. „Eesti keeles on küll nagukene raske rääkida, aga usun, et tulemus on täpselt niisama hea, kui siis, kui võiksime kasutada vene keelt,“ arvas Deniss (18). Ka teine osaleja, Petja (17) nõustus temaga ja lisas, et tegelikult suhtlebki ta igapäevaselt märksa rohkem eestlaste kui venelastega.
„Tegelikkuses eesti ja vene noored muidugi eriti ei suhtle. Usun, et kui eesti ja vene lapsed näiteks lasteaiast saati koos käiksid ja omavahel suhtlema õpiksid, kaoksid paljud erimeelsused kahe rahvuse vahel,“ märkis Petja.
Eesti noorte endi sõnul keelebarjääri grupitööd tehes ei tunnetatud. Hoolimata sellest, et mõnikord pidi mõtet uuesti selgitama ja aeglasemalt rääkima, olid vestlused tulemuslikud ja avastati, et üksteiselt on palju õppida.
Suure häälteenamusega valiti kõige põnevamaks ideeks see, mis ei jätnud rahvusgruppide küsimust tähelepanuta. Noored soovisid luua lasteaeda, kus õpiksid kõrvuti nii eesti- kui ka vene rahvusest lapsed, et õhutada neid sundimatus õhkkonnas teineteisesse eelarvamustevabalt suhtuma ja julgustada teises keeles kõnelema. „Venemaa ja vene rahvus jääb alati meie kõrvale, seega võiks vene keele õpe alata juba lasteaias,“ kõlas ühendav mõte seekordse Tulevikulinna mängu võitjameeskonna esitluses.
Tulevikulinna mäng (Future City Game)
Seda mängu mängivad kahe päeva jooksul linnaelanikud, kes esindavad eri valdkondi ja vaateid. Mängu eesmärk on leida kõige parem idee linnaelu kvaliteedi tõstmiseks – see idee võib puudutada linna teatud piirkonda või linna tervikuna või olla lahenduseks mõnele globaalsele probleemile, millega linnad silmitsi seisavad.
Iga kord korraldatakse mäng vastavalt kohalikele oludele. Meeskonnad valivad välja linna jaoks olulised probleemid, olgu need siis keskkondlikud, ühiskondlikud, majanduslikud või kultuurilised.
Mängijad kasutavad uute ideede leidmiseks spetsiaalselt välja arendatud Tulevikulinna mängu. See ainulaandne ja innovatiivne metodoloogia on valminud Briti Nõukogu briti organisatsioonide CLES ja URBIS ja teiste partnerite koostöös. Mängijad tulevad välja ideedega, mida nad testivad ja arendavad koostöös praktikute ja kogukonna liikmetega.
Korraldajad ja partnerid Eestis: Briti Nõukogu, Sihtasutus Tallinn 2011, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (EANK).
Kõigi siiani toimunud mängude võiduideed
Haapsalu – noortekeskus ja noortebuss (kus tegutseb kohvik ja kino)
Narva – seikluspark
Põltsamaa – toiduainetetehnoloogia kolled¾ ja perekeskus
Pärnu – meelelahutuskeskus
Tallinn, Lasnamäe – kakskeelne vene-eesti lasteaaed
