EMSLi koolitusjuht ja vabakutseline koolitaja Elina Kivinukk arutleb kodanikuhariduse teema üle vahetult pärast noorsootöötajatele ja noortega tegelevatele spetsialistidele korraldatud koolituse „Kolme päevaga heaks kodanikuks“ toimumist.
See, et noorsootöö kvaliteedi arendamise projekti raames viidi esimene koolitus läbi kodanikuhariduse teemal, ei pruugi olla juhuslik. Kodanikuks olemine ja kodanikuharidus ei olene rahvusest, soost ega passikaante värvist.
Aga kuidas teie käsitleksite kodanikuhariduse teemat? Koostaksite powerpoint-esitluse ja peaksite pooletunnise loengu? Teeksite midagi praktilist? Aga mida? Kuidas võiks heaks kodanikuks olemine mõjusalt inimesteni jõuda?
Koolitusel leidsime, et kodanikuks olemine ja kodanikuharidus on palju laiemad teemad, kui esialgu paistab. Keeruline on üheselt määratleda, milline on hea kodanik. Veelgi suurem väljakutse võib olla käsitleda seda atraktiivselt noortega.
Tuginedes koolitusel toimunud aruteludele, leidsin enda jaoks hea võrdluse, kuidas kodanikuharidust ilmestada. Nii nagu spordiski, on kodanikuks kasvamine pingutus ja selleks on vaja silmas pidada kolme asjaolu.
Hoovõtuks väärtushinnangud
Kodanikuks olemine algab inimese enda väärtustest. Üheks raamistikuks võivad olla 2002. aastal Eesti vabaühenduste poolt välja töötatud hea kodaniku põhimõtted. Hea kodanik mõistab, et elusolendid on asjadest tähtsamad, austab võrdõiguslikkust ning peab lugu heast naljast.
Need ja teisedki põhimõtted iseloomustavad inimese sisemisi valikuid ja sellest tulenevalt kujunevad lähtekohad tegutsemiseks. Või nagu Valter Parve, üks Pärnu headest kodanikest, koolitusel ütles: ”Tuleb aru saada, et see ongi minu asi, mis ümberringi toimub.”.
Teadmised toetavad
Sageli kipume kodanikuks olemise käsitlemisel – kui mitte igasuguse koolituse puhul – jääma väga teadmistekeskseks. Ilmestame oma arutelusid teoreetiliste mudelitega, pakume materjale eri kodanikuhariduse teooriatest, et harimine oleks tasemel ja kindlasti toetaks meie arvamusi.
Peale selle on hea teha teadlikke valikuid oma igapäevaelus: teada, millised kosmeetikafirmad teevad loomkatseid, et neid tooteid mitte tarbida; teada, kui suures mahus Euroopa Liit kriisipiirkondi toetab, et teadlikult makse maksta jne.
Ometi tundub, et liigne teadmistele keskendumine hajutab tähelepanu, sest muutus – kui seda ikka tõesti koolitusest soovime – tuleb pigem isiklikust hoolimisest, mitte suurest teadmistepagasist.
Ja äratõuge – omandatud oskused
Nii on lõpuks see, mille järgi hea kodaniku ära tunneme, mis n-ö välja paistab, inimese elustiil ja igapäevased tegevused. Igapäevaelu teatud tegevusedki vajavad aga oskust oma sõnumit levitada, avalikult esineda, ja seda mitte ainult konverentsidel või kaamerate ees. Ka kolmapäevastel koosolekutel tasub mõelda, kuidas me sõnumid teistele kohale jõuavad ja kas me omalt poolt oleme ikka kõik teinud, et sõnum mõjuks.
Vaja on oskust arutleda ja argumenteerida, et arukas mõttevahetuses uut teadmist tekitaks. Oskust kriitiliselt mõelda, et mitte iga reklaami ohvriks langeda ja teha mõistlikke valikuid. Kõik need on vajalikud oskused, mida saab iga päev harjutada, mis on ilmselt hea uudis, sest oskused on õpitavad ja arendatavad.
Selleks võikski kodanikuks olemise ja kodanikuhariduse koolitustel valmistuda. Ei tohiks uppuda teooriatesse ja eksida aruteludesse. Tuleb ise harjutada, sest see teeb meistriks.
Kodanikuhariduse koolitusest saab täpsemalt lugeda veebruari lõpus noorsootöökoolituste veebis aadressil www.mitteformaalne.ee.
