Noortevolikogu, mida nimetatakse ka noortekoguks, noorteparlamendiks, noortekomisjoniks või noortenõukoguks, on noorte poolt valitud ning noortest koosnev nõuandev kogu kohaliku omavalitsuse juures.
Noortevolikogu eesmärk on noorte huvide kaitsmine ning noorte arvamuse edastamine otsustajatele. Üks esimesi noortevolikogusid Eestis loodi Kuressaares 1998. aastal. 11 aasta jooksul on saarlaste eeskuju järginud kümned teised vallad ja linnad – mõned neist väga edukalt, tegutsedes ka tänasel päeval, teised jällegi kord sündides, kord surres. Kogu selle aja jooksul on volikogud tekkinud ja tegutsenud tänu valla- ja linnajuhtide vastutulekule ning mõistmisele.
Seaduslik alus ja tugi noortevolikogude moodustamisele ja tegutsemisele puudub Eestis tänaseni.
2005. aastal esitas Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) esimest korda ettepanekud noorsootöö seaduse muutmiseks, millega oleks noortevolikogud seadustatud. Ettepanekute kohaselt sätestatakse seaduse tasandil noortevolikogu staatus, eesmärgid ning toimimise alused. 2008. aasta lõpus valmis kauaoodatud seaduseelnõu, mis paraku ei saanud Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu kooskõlastust. Miks? Hoolimata ametlikes kooskõlastuskirjades toodud juriidilistele nüanssidele, peitub tegelik põhjus ilmselt milleski muus. Tundub, et omavalitsused justkui kardaksid noori.
Millest on tingitud hirm noorte ees? Kas tõesti on ligi 350 tuhande pealine huvigrupp muutnud otsustajad ettevaatlikuks? Noortevolikogu on oma olemuselt omavalitsusi nõustav organ. Noored ei saa ega soovigi läbi viia revolutsiooni ning võtta valdades-linnades võimu üle. Noored on resurss ning ühtlasi ka tulevased vallavanemad ja volikogu liikmed, aga ka tulevased vabatahtliku töö tegijad, lapsevanemad, valijad. Kust peaksid noored oma teadmised ja kogemused ammutama, kui mitte varakult tegutsema õppides? Õpikust jääb tihti väheseks.
Noortevolikogude olemasolu võib vallajuhtidele palju kasu tuua - noorte soove arvestades kulutatud kroonid ning vastuvõetud korrad-otsused omavad oluliselt suuremat kasutegurit. Noorte kaasamine otsustamisse annab kindla signaali, et omavalitsuses hoolitakse noortest. Seeläbi tugevneb noorte ja ka nende perekondade side oma kodukohaga.
Kokkuvõttes ei tohiks ühelgi vallavanemal, linnapeal ega noorsootöötajal olla põhjust karta seda, kui seadusandja hea tahte märgiks noortevolikogud seadusesse sisse kirjutab. Kasu on alati mitmepoolne. Samas annaks seadus kindluse nii otsustajatele, kes seni on kahelnud noortevolikogu loomise õiguslikes alustes, kui ka noortele endile – Eesti kõnnib demokraatia kingades ning on omaks võtnud läänelikud põhimõtted, mis laienevad teiste hulgas ka noortele. Kaasamine kuulub lahutamatu osana hea valitsemise juurde.
