Rahvaliidu noorte juhtimisel algas tänavu oktoobris koolivägivalla ennetusprojekt “Hooliv kool”, mille raames on praeguseks külastatud 10 kooli ning esimesed tulemused on juba käes.
Uue aasta kevadeni kestva projekti eesmärk on kaasata koolide noori ja noortega tegelevaid inimesi ning organisatsioone nende jaoks oluliste probleemide arutellu ning üheskoos pakkuda välja võimalusi, kuidas ennetada koolivägivalda.
HOOLIV KOOL
Projekt “Hooliv kool” sai alguse 2008. aasta oktoobris MTÜ Rahvaliidu Noorte eestvedamisel.
Projekti kaasatakse 9 maakonda ja 29 kooli. Küsitlus viiakse läbi 5.–9. klassides. Osalevad Tartu, Tallinn, Jõgevamaa, Valgamaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Raplamaa, Viljandimaa ja Harjumaa omavalitsused. Praeguseks on käidud kümnes koolis ning projekti kaasatakse veel ka uusi koole.
Koolid, kes soovivad osaleda koolivägivalla ennetusprojektis “Hooliv Kool”, peaksid ühendust võtma MTÜ Rahvaliidu Noortega.
Allikas: Monika Kuzmina
Projekti kaasatud 29 kooli 5.–9. klassides viiakse esimese etapina läbi küsitlus, et uurida koolivägivalla tõsidust ning noorte suhtumist. ”Külastatud kümne kooli põhjal võib väita, et lapsed teadvustavad endale koolivägivalda kui probleemi,” sõnas projektijuht Monika Kuzmina.
Kahjuks pole arusaam, et vägivallal on mitu palet, Kuzmina sõnul lasteni veel jõudnud. ”Tundus üllatav, et on lapsi, kes ei pea koolivägivallaks ka peksmist, rääkimata norimisest, mõnitamisest, asjade äravõtmisest, nende lõhkumisest ja määrimisest, teise õpilase eiramisest, teiste kohta laimujuttude levitamisest, raha ja asjade „pommimisest”, vägivallaga ähvardamisest ning narrimisest,” imestas Kuzmina.
Selgus, et üldlevinud on ka veendumus, et koolivägivalla ohvriks langevad eeskätt uued õpilased ning et vägivallatsejatel on tähelepanuvajadus.
”Pärast küsitlusele vastamist räägime teemast iga klassiga. Arutleme, miks vägivald tekib ja kuidas lapsed ise saaks olukorda paremaks muuta. Seni läbi viidud koolides on lapsed väga suure huviga kaasa rääkinud,” tõdes Kuzmina.
Kuzmina sõnul on koole, kus koolivägivalla teemaga on süvitsi tegeletud, kuid ka koole, kus teemat väga arutatud pole. Seetõttu on ka see, kui palju lapsi vägivalla all kannatab, kooliti erinev.
Kui küsida lastelt, mida teha, et koolis oleks vähem kiusamist, vastab enamik neist ühest suust, et ei tohi ise kiusata! „Tekibki küsimus, kui meie lapsed tegelikult teavad, kuidas käituda, miks nad siis nii ei käitu?” imestas Kuzmina. Sellele ja teistele küsimustele loodetakse koos õpilastega leida vastused projekti teistes osades.
Projekt koosneb viiest etapist, millest hetkel on käsil esimene ehk küsitlus. Teises etapis arutlevad uuringu tulemuste üle eri maakondade koolide õpilasaktivistid ning lõpptulemusena kujunevad ettepanekud ennetustegevuseks. Kuzmina sõnul tehakse lõplikud kokkuvõtted uue aasta kevadel.
