Noorteühendused valisid endi seast parimaks projektiks sellel suvel Eesti Väitlusseltsi korraldatud Euroopa ülikoolide väitlusmeistrivõistlused.
Konkursi eesmärk oli selgitada välja aasta kõige originaalsem ja atraktiivsem noorte endi korraldatud ettevõtmine.
Esikoha pälvinud tänavusuviste viiepäevaste Euroopa ülikoolide väitlusmeistrivõistluste organiseerimine oli peakorraldaja Helina Loori sõnul Eesti Väitlusseltsile suur väljakutse. Väitlustel osales 500 inimest, neile lisandus hulk vabatahtlikke.
„Eesti Väitlusselts võitis, sest tegemist oli rahvusvahelist kõlapinda saanud üritusega ning nende projektist oli toimumise eel ja ajal palju kuulda. Lisaks on sellise ürituse korraldamine väga suur ettevõtmine ja väitlusselts sai sellega suurepäraselt hakkama,“ põhjendas väitlusseltsi võitu Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Olger Tali.
Teise koha pälvis Aktiivikeskuse projekt „Noorte Teatriöö“, mis toimus 30.–31. mail Pirita Vaba Aja Keskuses. Korraldaja Tiiu Mägi sõnul innustas teatriöö kaasama ka neid truppe ja esinejaid, kes ei ole veel söandanud suurematel teatrifestivalidel üles astuda. „Noored kogesid edu omaalgatuse elluviimisel. Kinnitus tõde, et korraliku ettevalmistustööga ja hea meeskonnaga saab suuri asju korda saata,“ ütles Mägi. Tali sõnul eristus teatriöö teistest projektidest oma loovusega.
Kolmanda koha sai Eesti 4h korraldatud noortekonverents „Kuidas olla edukas noor kodukohas?“. Konverents tõi 7.–8. novembril Tartusse kokku 110 noorte üle Eesti, kes arutlesid selle üle, mis on edu ja mis on need alternatiivsed tegevused, mis aitavad noorel olla oma kodukohas edukas. „Projekt paistis silma oma suure praktilise väärtuse tõttu. Oluline on panustada oma kodukohta ja kasutada neid ressursse, mis on kohapeal,“ märkis Tali.
Konkurss innustab noorteühendusi uuenduslikke projekte läbi viima, teavitab noori ja noorteühendusi teiste noorte poolt välja mõeldud projektidest ning pakub koostöövõimalusi teiste noortega või noorteühendustega.
Tali hinnangul võiksid noored veelgi innovaatilisemad olla, sest esitatakse projekte, mis on kujunenud traditsiooniks. „Iseenesest ei ole sellest midagi halba, sest praktikate jagamine ja järjepidevus on väga oluline, aga ENLi soov on, et noored julgeksid suurelt ette võtta, suurelt mõelda ja oma saavutusi ning ideid teiste noorteühendustega jagada,“ rääkis Tali.
Konkursile laekus kokku 10 projekti. „ENLi meeskonnal on väga hea meel, et meil on palju toredaid töökaid liikmeid, kes ei pea paljuks võtta osa konkurssidest, mille auhinnafond ei ole miljon krooni, vaid hoopis mõnus meeskonnaüritus,“ sõnas Tali.
Kõigi konkursile laekunud projektidega on võimalik tutvuda ENLi koduleheküljel www.enl.ee/konkurss.
Kommenteeri
