Noorte tähtsus on viimase viie aastaga ehk viimase Euroopa Parlamendi ja Komisjoni ametisoleku perioodil märkimisväärselt tõusnud.
Üha enam kaasatakse esindusorganisatsioone seadusloome (ja ka hindamise) protsessidesse, suurenenud on rahastamine. Siiski on vajakajäämisi mitmes olulises valdkonnas.
Arvestades Euroopa demograafilist olukorda, on selge, et nooremale põlvkonnale langeb aasta-aastalt üha suurem vastutus. Loogiline oleks järeldada, et suureneva vastutusega kaasnevad ka suuremad õigused, kuid tegelikult tegelevad noorte huvidega jätkuvalt vaid institutsioonid, mille otseste kohustuste hulka see kuulub. Dokumentides on küll käsitletud lõimitud noortepoliitika põhimõtete juurutamise olulisust, kuid tegudesse pole see veel jõudnud.
Järgneval kümnendil on olulisemad käsitlemist vajavad teemad hariduse (sh mitteformaalse) kättesaadavus, noorte tööhõive, mobiilsus ja viisade saamine, vabatahtlikkuse tunnustamine, õigustel põhinevate poliitikate rakendamine (eriti noorte migrantide osas) ja diskrimineerimise vähendamine.
Nagu näha, ei ole tegemist pelgalt ühe ministeeriumi või direktoraadi vastutusvaldkonnaga, vaid interdistsiplinaarse lähenemisega. Sellest tulenevalt on noortel otsustajatele kindlad ootused. Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 2009. aasta juunis.
Euroopa Noortefoorum valis üldkoosolekul uue juhatuse eesotsas Sloveeniast pärit Tine Radinjaga, ning kinnitas ametlikult nii ettepanekud järgmise kümne aasta noortepoliitika koostööraamistikule ELis kui ka ootused järgmise valitsemisperioodi Parlamendile ja Komisjonile.
Viimaste osas tuleb selgeks teha, kes mille eest vastutab, milline on liikmesriikide roll ja kuidas viiakse poliitikad ellu. Midagi täiesti uut ei ole otstarbekas luua, avatud koordinatsioonimeetod ning struktureeritud dialoog toimivad, kuid vajavad kindlasti täpsustamist. Olulisemaid teemasid mainisin eespool, nendega tuleb aga tegeleda senisest märksa fokuseeritumalt, koheldes noorteorganisatsioone võrdväärsete partneritena.
Noored saavad ka ise oma huvide kaitsel nii mõndagi ette võtta. Peale valima minemise tuleks mõelda sellele, kuidas noorteorganisatsioonidest pärit inimesed ka ise valituks osutuksid.
Pole tegelikult tähtsust, millist poliitilist ideoloogiat nad kannavad, sest teades, millised on noorte väljakutsed, suudavad nad neile ka adekvaatseid lahendusi pakkuda. Enam koostööd ja struktureeritust on tarvis ka noorteorganisatsioonide tasandil, mitmekesi sama eesmärgi nimel töötades on tulemused vaieldamatult paremad.
