Noortekeskused on seisukohal, et kui noorsootöötajad on edukalt sooritanud vastavad eksamid ning lõpetanud kooli, ei peaks nad tegema läbi nn lisakadalippu pikendatud puhkuse saamiseks.
Noorsootööd saab õppida kolmes õppeasutuses – Tallinna Pedagoogilises Seminaris, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja Tartu Ülikooli Narva Kolled¾is. Noortekeskustel on tekkinud küsimus: kui noorsootöötaja riiklikult tunnistatud õppekava mõnes neist koolidest lõpetab, kas see siis ei tõesta pädevust antud valdkonnas?
Miks on pikendatud puhkuse jaoks vaja eraldi kutsekvalifikatsioonitunnistust?
Noorsootöötajad leiavad, et hetkel ei ole vastav nõudmine õigustatud, kuna see eeldab, et kõik noorsootöötajad (erialase või mitteerialase haridusega) peaksid hakkama sooritama kutsekvalifikatsiooni eksameid. Kutsekvalifikatsiooni vajadus on aga pigem õigustatud nende suhtes, kes pole eriala koolis omandanud, kuid soovivad noorsootöö valdkonnas siiski töötada. Pikendatud puhkuse korral võiks neile selline tingimus kehtida.
Kutsetunnistuste väljastamisest on räägitud aastaid, ent see on mitu aastat edasi lükkunud. Kuna kutsekvalifikatsioonitunnistusi praegu ei väljastata, ei saa neid seada ka tingimuseks pikendatud puhkuse saamisel.
Mitmete noortekeskuste esindajad on kutsestandardit lugenud, ent neil ei ole tekkinud arvamust, et peaksid seda ka ise taotlema. Seda lugedes on nad veendunud, et sobivad noorsootöötajaks ning vastavad standardile. Suur hulk noortekeskuste töötajaid on omandanud kõrghariduse pedagoogikas või sotsiaalvaldkonnas ja töötanud aastaid koolis õpetajana või omavalitsuse ametnikuna. Kas see ei ole piisav, et olla ka noortekeskuse töötaja või juhataja ning saada paremat puhkust?
Noortekeskused on nõus, et pikemat puhkust väärivad need noorsootöötajad, kes on vastava hariduse omandanud või seda veel omandamas. See on teistelegi töötajatele motivatsioon hariduse omandamiseks.
Noortekeskuste noorsootöötajad soovivad panna omavalitsustele südamele, et hetkel on pikendatud puhkuse soov viidud sisse eelkõige selleks, et tagada valdkonnas võrdne kohtlemine. Kui huvijuht (noorsootöö seaduse alusel ka noorsootöötaja) saab oma töö eest puhkust 42-56 päeva, siis miks ei saa seda noortekeskuse töötaja?
Miks peaks noorsootöötaja sellistel tingimustel eelistama tööd noortekeskuses huvijuhi ametile? Ometi on noorsootöö strateegia alusel peamine noorsootöö elluviimise koht Eestis just noortekeskus.
