 |
| Subtiitriteta dialoog |
|
12.-16. oktoobril korraldas Sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo Ida-Virumaal rahvusvahelise seminari „Intercultural dialogue without subtitles“, kus osalesid Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa ja Soome noorsootöötajad.
4-aastane eestikeelses lasteaias käiv Natalja on õhtul koju jõudes lohutamatu, sest tuleb välja, et rühmakaaslane Pille ei lubanud tal mängida oma nukuga, öeldes: „Sa õpi kõigepealt korralikult eesti keelt rääkima, siis annan sulle ka mängida!“. Umbes sellisest tema peres juhtunud seigast rääkis mulle hiljuti üks hea kolleeg.
Küllap on see üks neid olukordi, kus paljud meist ohkaksid, et jah, lapsed võivad olla väga julmad. Samas toovad uurimused esile, et sarnaselt mõtleb ka suur osa täiskasvanud eestlastest, hinnates integratsioonipoliitika olulisimaks prioriteediks keeleõpet ning jättes tagaplaanile mitte-eestlaste sotsiaalse tõrjutuse ja kaasamise probleemid.
Seminaril „Intercultural dialogue without subtitles“ toetatigi koostööd erinevate riikide põhirahvuste ja vene vähemuste vahel ning ergutati multikultuursust toetavate noorteprojektide teket.
Seminari programm algas nagu ikka omavahelist tutvumist ja grupitunde tekkimist toetavate tegevustega, ent sedakorda oli selles kindlasti enam väljakutseid seetõttu, et seminaril oli kaks ametlikku töökeelt – vene ja inglise.
Ehkki sageli korraldatakse niisuguseid üritusi professionaalse tõlke abiga, siis sedakorda ergutati osalejaid maksimaalselt pingutusi tegema, et ise aktiivselt erinevates keeltes suhelda. Ka igapäevaelus ei ole meil paraku professionaalseid tõlke abistamas. Enam kui grammatiliselt korrektne keelekasutus on vajalik julge pealehakkamine ja soov teineteist mõista.
Balti riikides on sarnane olukord
Ilmnes, et enim sarnaneb olukord vene vähemuste osas Balti riikides, samal ajal kui Soomes ja Saksamaal on tegu pigem uusimmigrantidega. Sellest tulenevalt puutuvad vene vähemuse esindajad kokku mõnevõrra teistsuguste probleemidega.
Siiski tõdeti, et kõikides osalevates riikides on oluliselt potentsiaali avatuma suhtumise kujundamiseks ning selleks, et põhirahvused ja vene vähemus omavahel enam suhtleksid.
Väga inspireerivaks osutus kogemuslugu Leedust, kus korraldati rahvusvaheline noortevahetus noortele, kes ei valda võõrkeelt. Nii otsisid korraldajad kõikvõimalikke mitteverbaalseid ning mängulisi meetodeid, et noorte omavahelist suhtlemist soodustada. Kogemus on heaks näiteks ka seetõttu, et alates esimesest sellisest noortevahetusest 2006. aastal on tänaseks välja kasvanud mitmeid sarnase suunitlusega projekte.
Ideed tulevikuks
Nii sündis seminari käigus ka mitmeid ideid tulevikuprojektideks. Näiteks sai alguse idee korraldada Eestis siinsete eesti ja vene noorte projekt, kus noored saaksid omavahel jagada lugusid oma (esi)vanematelt ning seeläbi luua parema pinnase teineteisemõistmiseks.
Inspireerituna Euroopa Vabatahtliku Teenistuse kogemustest käidi välja idee korraldada Eesti-siseseid projekte, kus näiteks Ida-Virumaalt pärit vene noorel oleks võimalik minna mõneks ajaks vabatahtlikuks sellisesse piirkonda Eestis, kus noortel puuduvad praktiliselt võimalused vene kogukonnaga kontaktideks ja vastupidi.
Ühtlasi toodi esile vajadus toetada enam vene noortega töötavate spetsialistide professionaalset arengut läbi koolituste, seminaride jms.
Paljude inglise keelt mitteoskavate osalejate jaoks oli seminar üks väheseid võimalusi osaleda rahvusvahelise tasandi üritusel. Samuti toodi esile, et seminar avardas oluliselt arusaama põhirahvuste ja vene noorte lähendamise võimalustest programmi Euroopa Noored raames.
Kommenteeri
