Mis on esimene asi, mis meenub, kui mainida Lähis-Ida piirkonda? Moslemid? Juudid? Vaenujalal olevad naaberriigid? Ebastabiilsus? Kriisipiirkond? Terroriaktid?
Ilmselt meenub vähemalt osa neist märksõnadest, kuna kahjuks jõuab meie meediapilti sealt peamiselt negatiivne teave. Meedia vahendatu ei ole aga sealse elu ainus reaalsus ning just tegelikkuse kogemise võimalust pakuvad Lähis-Idaga tehtavad noorteprojektid.
Kuna Eestil ei ole Lähis-Idaga väga tihedaid suhteid, ei tea me nendest riikidest (Süüria, Liibanon, Palestiina, Iisrael, Jordaania) eriti palju. „Väga paljud eurooplased arvavad, et me elame siiani kiviajas,“ illustreerib eurooplaste teadmist kõnekalt üks araablanna.
Esmapilgul tundub tõesti, et sealsed inimesed on meiega võrreldes väga erinevad, sest kontrast Eesti eluga on märgatav ja tajutav. Eelkõige peituvad erinevused kultuuritavades ja religioonis, mis on sealsete inimeste igapäevaeluga tihedamini põimunud. Sageli tekivad küsimused, miks nad üht või teistmoodi talitavad ja aeg-ajalt tundub kohalike käitumine lausa kummastav.
Kuid läbi isiklike kogemuste on erinevuste tundma õppimine, mõtestamine ja nende taustsüsteemi asetamine äärmiselt rikastav kogu noore isiksuse arengule. Paljud noored eurooplased, kes on sealsete riikidega projekte teinud, ütlevad, et nende maailmapilt avardus, adutakse paremini seda, mis algselt oli kauge, tundmatu ning hirmutav.
Kui võtta meie ja nende erinevuste hindamisel aluseks Maslow vajaduste püramiid, siis ei ole me erinevad. Kõik me nutame ja naerame, vajame armastust ning lähedust, soovime elada rahus koos oma perega ning viia ellu oma unistusi. Seda nii Eestis kui Palestiinas, nii Lätis kui Iisraelis.
Noored on nagu noored ikka – visatakse nalja, räägitakse filmidest ja muusikast ning tuntakse huvi vastassugupoole vastu. Eesti noortest sagedamini räägivad nende Lähis-Ida piirkonnas elavad eakaaslased kodumaast, vabadusest ning usust.
Lisaks silmaringi laiendamisele aitavad need projektid Eesti noortel ka hinnata ja väärtustada seda, mis meie enda ühiskonnas olemas on, kuid mida me sageli iseenesestmõistetavaks peame (näiteks liikumis-, otsustamis-, sõnavabadus jms).
Seega saavad mitmed stereotüübid Lähis-Ida riikidega tehtavates projektides murtud.
Projektide tegemiseks Lähis-Ida piirkonnaga on võimalus saada rahastust programmi Euroopa Noored raames (alaprogramm 3.1). Lisainfo: euroopa.noored.ee ning SALTO EuroMed kodulehelt www.salto-youth.net/euromed
Kommenteeri
