Sotsioloogilisest uuringust selgus, kuidas määratlevad end noored nn eestivenelased, millised on nende eelised tööturul võrreldes eestlastega ning kui kindlalt nad end Eestis elades tunnevad.
Kui eestlane viitab Eestis elavatele venekeelsetele inimestele, kasutab ta enamasti sõna „venelased“. Kui on vaja eristada Eestis ja Venemaal elavaid venelasi, kasutab eestlane tavaliselt sõnu „venelased Eestis“ või „mitte-eestlased“. Üha sagedamini kasutavad teiste hulgas ka ajakirjanikud väljendit „eestivenelased“.
UURINGUST
Uuringu läbiviijaks ja metoodika koostajaks on Eesti Avatud Ühiskonna Instituut.
Üleriigiline küsitlus toimus 2008. aasta aprillis. Ankeetküsitluse viis läbi sotsiaal- ja turuuuringute firma Saar Poll. Küsitleti kokku 1495 inimest vanuses 15–74 aastat, neist 1026 eestlast ja 469 teise rahvuse esindajat. Venekeelsete vastajate seas oli Eesti kodanikke 50%, määratlemata kodakondsusega isikuid 22%, Venemaa kodanikke 23% ja teiste riikide kodanikke 5%. Uuringu tellis Tallinna Linnakantselei.
Seega panevad eestlased mõttes võrdsusmärgi Eesti venekeelse elanikkonna ja venelaste vahele. Selline mõttemall on vastukarva vene keelt emakeelena kasutavatele väiksematele rahvusrühmadele, kes samuti Eestis elavad (näiteks ukrainlastele, valgevenelastele, tatarlastele jt).
Seega võiks venekeelsete inimestega suheldes olla kultuuriliselt korrektne ja selgitada välja, millise rahvusrühma esindajaga on tegemist ja kuidas ta ise tahab end määratleda.
Teistsugused vene nooredOma 2008. aasta uuringus võrdlesime kahte venekeelsete noorte vanuserühma ülejäänud venekeelse elanikkonnaga Eestis. Analüüsisime eraldi noori vanuses 15–19 aastat ja 20–29 aastat. Alustasime 15 eluaastast seetõttu, et rahvusvaheline tava on üleriigiliste sotsioloogiliste uuringute puhul küsitleda elanikkonda vanuses 15–74.
Uuring näitas, et Eestis elavatest 15–19 aastastest venekeelsetest noortest on Eestis sündinud 98%, 20–29 aastastest 85%.
Üle 40-aastastest venekeelsetest inimestest oli Eestis sündinud kolmandik (34%). See on väga oluline erinevus. Kindlasti tähendab Eestis sündimine noortele venelastele oma kodu ja kodumaa tunnet. Arusaadav on noorte venelaste solvumine, kui kõiki Eestis elavaid venekeelseid inimesi tihti okupantideks nimetatakse.
KindlustundestMõõtsime ka inimeste kindlustunnet Eestis, küsisime „Kas tunnete ennast Eestis elades kindlalt ja turvaliselt“. 82% eestlastest tunneb end kindlalt ning 15% eestlastest ebakindlalt.
Teisest rahvusest vastajatest tunneb end Eestis kindlalt 51% (7% väga kindlalt ja 44% üldiselt kindlalt) ja ebakindlalt 46%.
Ebakindluse tunne võib tähendada seda, et inimene on rahulolematu oma positsiooniga, ta kardab oma laste tuleviku pärast, tal on etteheited riigile, kus ta elab. Ebakindlat inimest on märksa kergem konfliktsusele provotseerida.
Venekeelne kogukond Eestis jaotub kaheks peaaegu võrdseks osaks: 51% täiskasvanud elanikest tunneb end kindlalt ja 46% ebakindlalt. Ebakindlustundega venekeelseid inimesi on piisavalt palju, et seda Eesti jaoks olulise probleemina käsitleda.
Positiivne trend on, et noorte venelaste kindlustunne on suurem. 15–19 aastastest venekeelsetest noortest tunneb end Eestis elades väga kindlalt 16%, üldiselt kindlalt 45% ja ebakindlalt 37%. 20–29 aastaste vanuserühmas on vastavad näitajad 9%, 52% ja 36%.
Konkurentsist tööturulVõistlus paremate töökohtade pärast, mis suuresti taandub võistluseks parema positsiooni pärast ühiskonnas, on üks valdkond, kus rahvuslikku ja keelelist konteksti tähele pannakse ja pingsalt jälgitakse. Eesti venekeelne elanikkond elab kolmes põhimõtteliselt väga erinevas regionaalses ruumis.
On kaks nn ääreala ja üks keskne ning märksa suurema pingega konkurentsiala. Tallinna võib käsitleda pingelise konkurentsialana, kus eestlasi ja mitte-eestlasi on peaaegu võrdselt ja kus eesti- ning venekeelsed noored tööturul omavahel konkureerivad.
Kaks ääreala on esiteks Kirde-Eesti venekeelne suhtlusruum, kus eesti noori peaaegu ei olegi ja teiseks ülejäänud Eesti suuremad ja väiksemad linnad, kus venekeelsed noored on tugevas vähemuses ning oskavad eesti keelt hästi.
Seega võib eesti- ja venekeelsete noorte vahel pingete allikaks kujuneda eelkõige võistlus paremate töökohtade pärast Tallinnas. Lisaks haridusele ning võimekusele on oluliseks tööturu konkurentsi mõjutavaks teguriks eesti ja vene noorte keelteoskus. Tallinnas on eelkõige teenindavatel ametikohtadel oluline vähemalt kolme keele oskus. Eesti-, vene- ja inglise keel, mille oskamine suhtlustasandil annab tööturul konkurentsieelise.
Uuringu tulemustest järeldub, et vene noored on kolme keele oskamise seisukohalt paremas positsioonis kui eesti noored.
Inglise keele oskus on eesti noortel veidi parem, eriti 20–29 aastaste hulgas. Samas on eesti noorte vene keele oskus tunduvalt kehvem kui vene noorte riigikeele oskus. Siit võibki järeldada, et teenindussfääris on vene noortel eestlastest eakaaslastega võrreldes konkurentsieelis. Peamiselt on see oluline Tallinnas, kus tuleb teenindada nii eesti- kui venekeelset klientuuri.
Need probleemid on vaid mõned fragmendid uuringu tulemustest. Venekeelsete noorte probleemid ja võrdlus eesti noortega on huvitav analüütiline valdkond, millega sotsioloogid üha enam ka tegelevad.
Kommenteeri
