Tänavu augustis algas Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse koordineeritav projekt, mille eesmärk on tõsta 7-26 aastaste noorte keskkonnateadlikkust läbi Eesti noorsootöö peamiste rakendajate – noortekeskuste ürituste.
Projekt tagab keskkonnasõbralikkuse oma ühenduse liikmete 57 noortekeskuses, aidates nii kinnistada nn rohelisema eluviisi tähtsust, muutes selle noore jaoks tavaliseks käitumisharjumuseks.
Projektijuht Heidi Paaborti kinnitusel on noortekeskused haridus- ja teadusministeeriumi loodud noorsootöö strateegia alusel peamised noorsootöö elluviijad, seetõttu valiti nad ka tegevuste läbiviijateks. „Strateegia peamiseks eesmärgiks on noorte sotsiaalse kaasatuse suurendamine, et neist saaksid täieõiguslikud ühiskonnaliikmed,“ selgitas Paabort.
Noortekeskuste oluline roll on aidata teatud sotsiaalsete normide kinnistumisele läbi oma igapäevase töö. Seoses sellega, et noortekeskus on keskkond, kus noor oma aega tegusalt veedab, tuleb ka seal arvestada olulisi aspekte, sh keskkonnasõbralikku käitumist.
Kuna keskkonna teema, eelkõige prügikäitlemine ja muu sellega seonduv, on ühiskonnas hetkel aktuaalne, soovib ka Eesti ANK anda oma panuse, kasutades selleks enda spetsiifikast lähtuvaid meetodeid. Keskkonnasõbralikkust õpetatakse näiteks laagrites, kus saab koristada, viidata prügi sorteerimise vajalikkusele, rääkida pudelite ja teiste pakendite tagastamise tähtsusest, disainida vanadest uusi T-särke, kududa vanadest riietest vaipu jne.
Paaborti hinnangul kinnistub laagris õpitu nii, et noor on loodussäästlik muudeski tegevustes. „Looduse ja keskkonna hoidmine saab osaks meie igapäevasest elust, tagades nii puhtama ümbruse ja prügi sattumise sellele ettenähtud kohtadesse. Sealhulgas on puhtamad ka noortekeskused ise,“ ütles Paabort.
Projekt lõppeb tänavu detsembris. Projekti tulemusel valmib ka edulugude raamat.
Projekti toetab Keskkonna Investeeringute Keskus 100 219 krooniga. Eesti ANK omapanus on 11 135 krooni.
Vaata lisa: www.ank.ee
Kommenteeri
