Roheline noorteühendus loob roheliselt mõtlevat ühiskonda

ENLi kirbukas.

Andres Haabu

ENLi roheline töögrupp on välja töötanud praktilised ja jõukohased juhised, et hoida keskkonda. Ettevõtmise eestvedajad Marit Valge ja Diana Tamm valgustasid algatuse tagamaid.

Kust saite inspiratsiooni töötada välja noorteühenduste jaoks keskkonda säästvad juhised?
Marit: Käisin ühel kümnepäevasel koolituskursusel Argentiinas, mille teemaks oli maailmaharidus. Seal külastasime laste sotsiaalkeskusi vaesemates linnaosades ja mõtlesime, et miks need ressursside jaotus nii on. Kerkis üles põhjalik arutelu keskkonna- ja ressursisäästliku arengu teemal. Sellest kursusest inspireerituna sain aru, et minulgi on võimalus midagi käegakatsutavat ära teha.

Diana: Minul on ENLi kui ka teiste noorteorganisatsioonide rohelisemaks muutmise mõte juba tükk aega olnud. Ma arvan, et need organisatsioonid, kes ENLi kuuluvad, võiksid anda enda panuse oma spetsiifikast lähtudes. Näiteks juuratudengite ühendus võiks aidata põhikirju koostada või lepinguid sõlmida ning Sorex ja Prussakovi nimeline rattaühing keskkonnasõbralikult üritusi korraldada. Kuid ideest ei olnud see seni kaugemale jõudnud. Kui Marit ideega välja tuli, tundus, et nüüd on õige aeg.

Millele juhised luues toetusite?
Diana: Vähemalt minul oli suureks eeskujuks Euroopa Noortefoorumi varem koostatud environmental plan (keskkonnaplaan – toim), kuhu olid kogutud ideed, kuidas nad saaksid oma tegevustes rohelisemad olla.

Mulle õudselt meeldis, et seal laskuti detailidesse. Peeti silmas väikesi asju, kuidas kontorit rohelisemaks muuta. Üritasimegi silmas pidada nende koostatud plaani, noorteühenduste spetsiifikat ja et juhiseid oleks lihtne ette võtta ja tegema hakata. Selleks panime juhendisse ka lahtrid – “juba teen”, “võtan plaani”, “jätan tulevikku” Kuna noorteühendused on väga erinevad, näiteks mõnel on kontor ja mõnel mitte, siis on jäetud ka varieerimisvõimalusi.

Marit: Lisaks saime ka ideid nii, et küsisime liikmesorganisatsioonide käest, mida nad juba teevad, et olla ressursisäästlikud. Sellest omakorda tekkis mõte tõstatada arutelu ka ENLi suvekoolis, et organisatsioonid saaksid kogemusi jagada. Suvekoolis tekkinud ideede võrra oleme juhiseid täiendanud.

Säästva noorteühenduste juhistes propageerite ühendusi tarbima ausa kaubanduse ja mahepõllunduse tooteid. Ressursisäästliku käitumisega kaasneb ka lisakulu.
Marit: Kuid me maksame ka õiglast hinda!

Diana: Ausal kaubandusel ja mahepõllundusel põhinevad tooted on kindlasti mõnevõrra kallimad, kuid kindlasti on see puhta südametunnistuse hind. Saad kindel olla, et kauba tootmisel ei ole kasutatud lapstööjõudu ja toetad põllumeest. Kui proovida mitmeid juhise punkte täita, tuleb see lõpuks kõik rahas tagasi.

Mis on ENLi kirbukas?
Marit: ENLi kirbukas toimus 11. juunil rohelise töögrupi raames. Sellest ei piisa, et töötad välja juhise ja ütled, et hakake kasutama. Roheline töögrupp ongi ENLis asutatud selleks, et keskkonnasäästlikku mõtteviisi levitada. Alustasime üldsegi sel aastal talvelaagrist, kus vastava simulatsiooni läbi viisime ning arutelu korraldasime. Edasi liikusime juhiste väljatöötamise juurde, toimus avalik ümarlaud, kus osales mitmeid liikmesorganisatsioonide esindajaid ja teisi ENLi meeskonnaliikmeid. Seega pole tegu vaid meie kahe ideega, panustanud on paljud.

Diana: Inimeste harjumuste muutmine on väga pikaajaline protsess.
Marit: Et liikmesorganisatsioone inspireerida, otsustasime korraldada ENLi kontoris kirbuka. Varem ei olnud keegi ENLi raames sellist asja korraldanud. Alustuseks otsustasime kutsuda sõbrad-tuttavad ja levitasime kutset ENLi aktiivsemate inimeste võrgustikus. Süsteem oli selline, et igaüks, kes tuli, pidi midagi ka kodust tooma, millega kaubitseda.

Kas keskkonnateadlikkus erineb vanuse lõikes?
Marit: Kuna praegu on ringireisimise võimalusi rohkem kui vanemaealistel omal ajal, siis ma tahaks uskuda, et noored oskavad laiemalt mõelda ja on rohkem teemaga kursis.

Diana: Ma arvan, et inimeste vahel on vahe. Mõned noored on väga materialistlikud. Eesti noortel on üldse väga tugev imidži teema. Samas mulle tundub, et on ka teine pool, eriti tudengite hulgas. Elataksegi secondhand-riiete elu. Neile on kindlasti lihtsam sellist keskkonnasäästlikku eluviisi maha müüa.

Milline on olnud tagasiside? Kas meeskonnasiseselt on tunda hasartset kaasaminekut?
Diana: Saime kirbukale positiivset tagasisidet. Need, kes kohal käisid, olid väga vaimustunud.

Marit: Teemapüstitus ja sellega tegelema hakkamine näitab, et toetus on ENLi meeskonnas olemas. Kui üldkoosolekul juhiseid tutvustasime, siis tulid liikmesorganisatsioonide inimesed juurde ja kiitsid, et see on see õige asi. Selle üle on mul eriti hea meel, et ka liikmetelt positiivset tagasisidet saime.

Kuidas on plaanis organisatsioone edasi inspireerida?
Marit: Tahame teha noorteorganisatsioonidele jätkusuutliku juhtimise koolituse – kuidas juhtida, kui sul on keskkonnasäästlik organisatsioon. Sügisel on plaanis natuke suurem kirbukas. Peame uue koha leidma, sest see kontor jääks kitsaks.

ENL plaanib vastu võtta konkreetse rakenduskava, et ise neid juhiseid täita ja sellega teistele organisatsioonidele eeskujuks olla. Lisaks plaanime lisada ENLi Aasta Tegijate ja Kõige Noorema valimisele uue kategooria: kõige rohkem keskkonda säästev organisatsioon ehk paduroheline puukallistaja. Hindamisel kavatseme arvesse võtta organisatsioonide arengut keskkonnasäästlikumaks muutumisel, et ei juhtuks nii, et igal aastal võidab keskkonnaorganisatsioon.

Säästva noorteühenduse juhised ei ole kindlasti mingi kivisse raiutud tekst. Seda tasub täiendada vastavalt oma vajadustele. Kui kellelgi on mõtteid, mida juhistesse lisada või kuidas keskkonnasõbralikku mõtteviisi noorteorganisatsioonide seas veel levitada, kirjutage või Ka küsimuste korral pöörduge julgelt! Säästva eluviisi arendamiseks tutvu ka Eesti Rohelise Liikumise juhistega veebilehel www.roheline.ee

Kommenteeri