Vabadus: Noorte Liikumise projekti „Café Vabadus“ raames olen sageli koolinoortega seksist rääkimas käinud. Kirjutan mõnest küsimusest, mis kerkis esile Kalamaja gümnaasiumis 7. klassiga vesteldes.
Miks seksida? See on esimene neist, millega tavaliselt ka loengut alustame. Noored teavad üsna varakult, kuidas seksida, kuid palju vähem on arutatud seda, miks seksida.
Noored on pakkunud huvitavaid vastuseid: on mõnus, on igav, et sooja saada, et kaloreid kulutada, et lapsi teha, sest teine inimene meeldib, armastuse pärast. Oleme noored tavaliselt kolme gruppi jaganud ja küsinud, milline neist on parim põhjus: kas mõnu, armastus või lapsed.
Alati on valdav enamus pakkunud parimaks põhjuseks armastuse, kuid mäletan hästi ühte klassi, kus 90 protsenti noortest (13-14-aastased) ütlesid, et lapsed on parim põhjus.
Kui noored on juba sellises eas veendunud, et armastus on parim põhjus seksiks, küsime neilt ka, mis on armastus. Kasutades jälle nende endi sõnastusi: armastus on tunne, kahe inimese vaheline lähedane suhe või side, armastus on punane, armastus on see kui karukoopast tuleb välja rase rebane.
Kas 14-aastased noored oskavad mõista armastuse sügavust? Olen veendunud, et armastus on enamat kui lihtsalt tunne, sest tunded tulevad ja lähevad, aga näiteks emaarmastus jääb.
Teiseks küsime noortelt, kas nn käimine ja seks on lahutamatud. Enamasti leidub klassis kuni kaks inimest, kes vastavad jah ja ülejäänud ei. Seega on 14-aastased veendunud, et võib kellegagi käia, ilma et peaks seksima.
18-aastased samuti ei arva. Paarid, kus üks partner on 18- ja teine 14-aastane, on esimese jaoks normaalne, et peaks ka vahekorda astuma. 14-aastase jaoks see pole sugugi iseenesestmõistetav.
Kolmas küsimus on seotud ka päevakorral oleva seaduseelnõuga. Saan tuua ainult ühe klassi statistika. Nimelt küsisin 7. klassis noortelt, kui vanalt võiks seksuaalelu alustada: kas 14-, 16- või 18-aastaselt. Esimese variandi valis 2, teise 8 ja viimase 10 noort. Kohila Öökoolis esitasime sama küsimuse, kuid vastusvariantideks pakkusime 12-, 14- ja 16-aastaselt. Esimese variandi valis üks, teise 3 ja viimase 8 noort.
Ma usun, et noored ei taha seksuaalelu alustamisega kiirustada, kuid teevad seda sageli kaaslaste või partneri survel. Parim põhjus seksiks on armastus ja mida vanem inimene on, seda paremini ta seda mõistab, sest emotsionaalne küpsus tuleb aja jooksul.
Koolides rõhutatakse tugevalt suhte füüsilist poolt, emotsionaalne jäetakse tahaplaanile. Tõtt-öelda on noortel üldse vähe aimu sellest, kuidas üks terve suhe peaks arenema. Sotsiaalministeeriumi ettepanek justiitsministeeriumile kaaluda noore ja täiskasvanu vahelise seadusliku suguühte vanuse alammäära tõstmist seniselt 14. eluaastalt 16. eluaastale on algus praeguse tendentsi muutmiseks.
Ainuüksi seaduse muutmisest või normide tõstmisest siiski ei piisa ning kindlasti tuleb investeerida seksuaalhariduse parandamisse. Samas on mitmeid organisatsioone, kes on valmis noortega seksist ning sellega kaasnevatest muredest ja rõõmudest rääkima. Noortele tuleb anda piisavalt informatsiooni, et otsused, mis mõjutavad nende elu, oleks kaalutletult tehtud. Siin kulub ära riigi toetus, mis ei pea ulatuma utoopiliste summadeni.
KOMMENTAARID
Hanna-Kerli Metsala
Valge Roosi Vennaskond
Lektor
Noored enamasti alahindavad seksuaalsuhte mõju ulatust ja intensiivsust nii enda kui ka oma partneri elule. Meedias räägitakse seksist kui pelgalt ühest vajadusest, mida peaks rahuldama nii kui tekib vastav tunne või soov. Koolides rõhutatakse tugevalt suhte füüsilist poolt, emotsionaalne jäetakse aga tahaplaanile. Tõtt-öelda on noortel üldse vähe aimu sellest, kuidas üks terve suhe peaks arenema.
Jättes noorte jaoks olulised küsimused vastamata, tundub ühiskond varajast seksuaalelu alustamist pigem soodustavat.Sotsiaalministeeriumi ettepanek justiitsministeeriumile kaaluda noore ja täiskasvanu vahelise suguühenduse või sugukire rahuldamise vanuse alammäära tõstmist seniselt 14. eluaastalt 16. eluaastale on algus selle tendentsi muutmiseks.
Ühiskonnas peavad kehtima normid. Puuduliku seksuaalhariduse tõttu ei anna noored endale sageli aru kõikidest tagajärgedest ning vajavad seda enam kaitset ning suunamist. Kuigi siinkohal peab märkima, et ainuüksi seaduse muutmisest või normide tõstmisest ei piisa ning kindlasti tuleb noorte tulevikule mõteldes investeerida seksuaalhariduse parandamisse.
Tiina-Katrina Kaber
Vabariigi Valitsuse HIV/AIDS komisjoni liige
Seks on oluline teema mitte ainult tänasel päeval seoses võimaliku seadusemuudatusega, vaid pidevalt ja eriti just noorte vaatenurgast. Me võime küll väita, et seadustega ei muuda ühiskonna normi, aga kui see on hetkel ainuke käepärane võimalus? Vabariigi Valitsuse HIV/aidsi komisjoni koosolekutel on komisjoni liige Nelli Kalikova tõstatanud küsimuse, miks ei tegutseta aktiivsemalt HIV/aidsi epideemia leviku tõkestamiseks. Põhiline vastus sotsiaalministeeriumi ja haridus- ja teadusministeeriumi esindajatelt on „raha”.
Samas on olemas mitmeid organisatsioone, mitte ainult noorteühendusi nagu Vabadus: Noorte Liikumine ja Valge Roosi Vennaskond, kes on valmis noortega seksist ning sellega kaasnevatest muredest ja rõõmudest rääkima ja mõnedel puhkudel seda teevadki, kuid ainult entusiasmist alati ei piisa – vaja oleks ka riigipoolset toetust, mis ei ulatu kaugeltki utoopilistesse summadesse.
Kommenteeri
