Kas soovime, et avalikkus ja tähtsad otsustajad tunnustaksid noorsootööd senisest enam? Kas tahame, et noored oleksid püsivad ja motiveeritud osalema ning ise midagi ära tegema?
Siis tuleb meil, noorsootöötajatel, osata neile usaldusväärselt selgitada, millist väärtust loob noorsootöö. Ilma asjakohase hindamiseta võime tugineda vaid oma sisetundele või peame lihtsalt bluffima.
Inimest oma tegevuse üle sisuliselt arutlema meelitada pole tihti lihtne. Hindamine, ka enesehindamine, võib paljude jaoks olla halva maiguga, seondudes tähtsa tegelase – näiteks eksamineerija, audiitori, revidendi või õpetajaga.
Hindamisele mõeldes meenub esmalt punane pliiats ja vigade tegemine. Harva seostub hindamine millegi lahedaga, ent mitteformaalses õppimises on vaja seda arusaama avardada. Kuigi ka vigade märkamine ja neist õppimine on tähtis, on selline lähenemine ühekülgne ja mitte kõige kaasakiskuvam.
Mitteformaalse õppimise väljakutsete seas on õpitu märkamine ja väärtustamine õppijate endi poolt ja laiemalt. Nüüd on ilmunud suurepärane abivahend.
Eesti Noorsootöö Keskus andis haridusministeeriumi toetusel välja tõlke T-Kit (Training Kit – ingl k) sarja käsiraamatust nr 10. „Õppetegevuse hindamine noorsootöös. Maitstes suppi”. Raamatus kirjutatakse, kuidas kõike iseenda ja noorte jaoks asjakohaseks ja köitvaks teha ning sealjuures usaldusväärsuses võita.
Raamatut saab lugeda nii kogenud kui algaja, kohaliku kui rahvusvahelise noorsootöö tegija. Ilmekad võrdlused näiteks supi valmistamisega aitavad materjali sisse elada. Praktilist väärtust annab mitmete tööriistade ja reaalselt asetleidnud hindamiste lahtikirjutamine. Pakutakse ka konkreetseid näpunäiteid nagu „tee nii“, „väldi neid vigu“.
Käsiraamat on mõeldud ka otsustajatele. Sõltub ju paljuski nende heakskiidust, millised võimalused ja vahendid on noorsootööks kättesaadavad.
Raamatuga töötamisel avardub arusaam hindamisest kui loomulikust tegevusest, mis kuulub noorsootöö igapäeva. Autorid innustavad lugejat omi lahendusi välja töötama, milleks on abi teiste meetoditest ja teooriatest.
Mida andis raamatu mulle? Parema arusaamise, kuidas teha noortega head tööd – ettevalmistavatest tegevustest viljade lõikamiseni. Näen, kuidas kvaliteedijuhtimist ja projektijuhtimist põimida. Kõike seda saan rakendada igapäevatöös koolitajana, õppejõuna ning Eesti Noorteühenduste Liidu projektis „Noorteühenduste kvaliteedikriteeriumite ja hindamismudelite väljatöötamine“ vabatahtlikuna.
Mida peaks siit võitma noor? Kui ta saab aru, mida head talle ja neile, kellest ta hoolib, on noortegrupis- või projektis kaasalöömine andnud, on ta saanud paraja portsu mõtteainet, indu ning mõistab iseennast paremini.
Noorsootöö maine on tõusuteel. Hindamise alal kompetentsete noorsootöötajate ringi laienemine aitab sellele hoogu juurde anda ja lähteandmeid koguda, millele tuginedes endale pai teha.
Kommenteeri
