Noorteorganisatsiooni Aiesec Eesti Tartu esinduse finantsjuht Maarja Nurm rääkis Aknale, mis paneb noort inimest ennastsalgavalt organisatsiooni heaolu nimel töötama.
Kuidas tutvustaksite Aieseci inimesele, kes kuuleb sellest organisatsioonist esimest korda?
Aiesec on maailma suurim tudengiorganisatsioon, kus on üle maailma 23 000 liiget 800 erinevast ülikoolist. Meie põhitegevus on noorte liidrite arendamine, kes peaksid lõpuks looma Eesti ühiskonnas positiivseid muutusi.
Väga oluline osa on praktikavahetus ehk me saadame Eesti tudengid välismaale praktikale, kuhu nad ise tahavad. Teiselt poolt toome välistudengeid Eesti firmadesse tööle.
Noorteorganisatsioone on nii palju, kõigil oma missioon, visioon ja väärtused. Mis on see, mis teeb Aieseci omanäoliseks?
Aiesec on oma liikmetele välja töötanud toote. See koosneb etappidest, mis liige peab läbima, et olla lõpuks sotsiaalselt ettevõtlik noor, vastutustundlik, tolerantne ja huvituks teistest kultuuridest.
MIS ON AIESEC?
- Aiesec on esindatud 100 riigis ja rohkem kui 800 ülikoolis.
- Aiesec Eesti on tegutsenud 1989. aastast, olles algselt majandustudengite organisatsioon.
- Aiesec Eesti tegutseb Tallinnas, Tartus ja Pärnus, koondades enda alla ligikaudu 100 aktiivset üliõpilast
- Aisec Eesti korraldab õppesarja „Klapid eest!”, mille eesmärgiks on ärgitada noort mõtlema ja oma elu isikupäraseks looma.
Allikas: www.aiesec.ee
Kui noor tuleb organisatsiooni, saab ta intensiivse sissejuhatuse selle kohta, mida organisatsioon üldse tähendab ja millega me tegeleme. Kui ta on organisatsioonis natuke olnud, võtab ta endale vastutuse, näiteks on mõnes tiimis ja võtab endale ülesande, mille ellu viib.
Kui ta on selle edukalt läbinud ja tunneb, et tahaks midagi veel, liigub ta järgmisele staadiumile, mis on liidriks olemine. Ta hakkab tiimijuhiks, meeskonnajuhiks või mõne projekti juhiks või läheb juhatusse.
Ülimalt soovituslik on käia vahepeal praktikal, sest see arendab kõige rohkem maailmavaadet ja paneb sind teistes kultuurides proovile.
Kui ta tagasi tuleb, siis viimane faas on Aiesecist lahkumine ning ta peaks olema valmis ühiskonnas midagi kasulikku ära tegema.
Aga Aieseciga ei saa liituda igaüks. Mille järgi te otsustate, kes sobib liikmeks ja kes mitte?Esimene kriteerium on see, et me võtame liikmeteks üliõpilasi. Aieseci liige olla saab 30. eluaastani. Võtame ka magistrante ja doktorante. Kindlasti on olulised kriteeriumid need, et selle inimese väärtused läheksid kokku Aieseci väärtustega: ambitsioonikus, vastutustundlikkus ja teotahtelisus.
Mulle on jäänud selline mulje, et Aieseci liikmed on hästi suured oma organisatsiooni fännid, et Aiesecis olemine on nagu mingi omaette religioon. Millest selline lojaalsus tuleb?Seda ma olen hästi palju kuulnud, et Aieseci peetakse natukene ususektiks (naerab). Meil on sellised omavahelised kultuurist tulenevad tantsud ja võib-olla see ehmatab inimese esialgu ära.
Mis inimesi siin hoiab, on ilmselt sotsiaalne võrgustik. Kõik need inimesed jagavad samu väärtusi ja neil on samad hoiakud. Kui teine pingutab sama palju kui sa ise, on see topeltmotivatsioon.
Ma olen ka palju kuulnud, et Aieseci liikmed on heas mõttes hullud. Mida te ise arvate, kuidas teised teie organisatsiooni näevad?Ma arvan, et päris paljud arvavad, et me oleme kamp selliseid rõõmsaid ja kogu aeg naeratavaid energilisi inimesi. Ja me oleme ka. Meie maailmavaade on suhteliselt positiivne.
Me ikkagi usume, et saame ühiskonnas midagi ära teha, kui ise tahame ja oleme valmis panustama. Võib-olla mõned inimesed arvavad, et me olemegi kamp väga naiivseid inimesi, kes usuvad, et saavad maailma muuta, aga kust mujalt see alguse saab, kui mitte mõtetest.
Kommenteeri
