Eesti üliõpilaste keskkonnakaitse ühing nimega “Sorex“ on üheks enda eesmärgiks seadnud loodust ja keskkonda säästva mõtteviisi kujundamise noorte hulgas.
Lisaks tegelevad ühingu liikmed ka keskkonnahariduse edendamise ning üldsuse ökoloogilise teadlikkuse ja loodushuvi arendamisega.
Sorexi liikmetelt on sageli küsitud, mida nende ühingu nimi tähendada võiks. Sorex on karihiire ladinakeelne nimetus ning ühtlasi on see just selline lühike ja meeldejääv nimi, mis sobiks ühele tublile organisatsioonile.
Lisaks kannab see nimi ka üht ühingu eesmärki – keskkonnateadlikkuse tõstmist ja üldise loodushuvi edendamist. Selle põhjal tekibki võimalus veenda inimest, kes ei tea, mida Sorex tähendab, et loodus on tegelikult ikka hiiglama põnev.
Endale seatud eesmärkide poole püüdleb Sorex läbi mitmete erinevate tegevuste. Traditsiooniliseks ettevõtmiseks on alati olnud matkamine. Matkad pakuvad elamusi nii algajatele kui ka kogenud rännumehele.
Ökovärvid ja looduslik kosmeetika
Lisaks korraldatakse erinevaid talguid. Viimane ja üks huvitavamaid toimus Tallinna südalinnas Skone bastioni territooriumil.
Sorex on olnud ka väga aktiivne Talveakadeemia ja Suveakadeemia korraldamisel. Lausa niivõrd, et üks ühingu liikmetest kuulub 2005. aastal loodud MTÜ Talveakadeemia juhatusse.
Äsja algas Sorexi suvelaager, millest osavõtjad saavad omandada teadmisi ökoehitustest, ökovärvidest, looduslikust kosmeetikast ning kõige selle kõrvalt matkata Lääne-Virumaa kaunil maastikul.
Vähemtähtis ei ole ka Sorexi osalemine Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmena Eesti olulisimaid keskkonnaküsimusi puudutavatel aruteludel. Lisaks on Sorex mitmele oma liikmele võimaldanud osalemist erinevatel koolitustel ja seminaridel nii Eestis kui väljaspool Eestit. Ühe viimase reisi käigus kohtus Sorexi juhatuse liige Siim Kallase ja Eesti noorima keskkonnaatašee Mart Undrestiga.
On väga raske öelda, mis oli esimeseks sündmuseks, mis lõi eeldused sellise organisatsiooni loomisele.
Idee Ahvenamaalt
Ühingu liikmed on ise arvamusel, et selleks võiks nimetada 1997. aasta suve, mil kolm tänaseks auväärsesse adultaariumi staatusesse kuuluvat Sorexi liiget (Ingrid Nõulik, Mihkel Kangur ja Jaanus Terasmaa) osalesid Ahvenamaal Edberg Stiefelseni fondi poolt organiseeritud tudengikonverentsil.
Üheks sagedasemaks küsimuseks, mida neilt sellel konverentsil küsiti, oli et kas nad kuulume ka mõnda ühingusse. Koduteel leidsid eestlased, et selline küsimus on üsnagi õigustatud, kuna organisatsioonid eelistavad suhelda mõne teise organisatsiooniga, mitte niivõrd üksikisikuga.
Eestisse naastes sõlmisidki Ingrid ja Mihkel Eesti üliõpilaste keskkonnakaitse ühingu asutamislepingu.
Kuigi Sorex on tegutsenud juba päris pikka aega, kestab ühingu loomine siiani. Ühingu liikmed loodavad, et ta ei saa niipea valmis ja jätkub neid, kellele keskkonnakaitselised põhimõtted meeldivad ja tahavad neid ise edaspidi propageerida.
Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing „Sorex“
Vabatahtlik mittetulunduslik organisatsioon, kuhu võivad kuuluda noored alates 16. eluaastast.
Asutatud 1997. aastal Tallinnas
21 aktiivset liiget
Sõna sorex tähendab ladinakeeles karihiirt
Üritused, kus Sorexi liikmed on osalenud või mida (kaas)korraldanud:
• rahvusvaheline keskkonnalaager VIKAT
• Talveakadeemia
• Sorexi suve- ja talvelaager
• Kakerdaja raba matk
• Kose-Mahtra-Kohila matk
Lisainfo: www.sorex.ee (panna siis, kui pildiallkirja veebiaadress ei lähe, muidu kordab)
Kommenteeri
