Noortevaldkonna organisatsioonides, olgu need siis noortekeskused, noorteühendused või teised noorsootööasutused, on tihti kõigil käed-jalad tööd täis. Tundub, et mitte ei jõua kõike vajalikku õigeaegselt valmis.
Oleks vaid rohkem raha ja inimesi, küll siis saaks teha rohkem üritusi ja projekte, küll siis teeks neid hoopiski paremini.
Milles küsimus? Kaasame vabatahtlikke! Esmapilgul lihtsana tunduv lahendus võib aga parajaks pähkliks osutuda. On ju vabatahtlikku kaasates vaja läbi mõelda, milliseid tegevusi ta täpsemalt teha saab ning kuidas teda motiveerida. Kõige olulisem on see, et alguses tuleb vabatahtlikku kindlasti juhendada ja suunata. See aga nõuab täiendavat aega ja pühendumist.
Samas võimaldab vabatahtlike, eriti just väljastpoolt Eestist tulnute kaasamine saada värskeid ideid ja rakendada uusi töömeetodeid. Mismoodi tehakse asju teises kultuuris, millised on sealsed tavad? Millistele probleemidele on juba lahendused leitud?
Kui töömeetodeid ja lahendusi üks-ühele üle võtta ei saagi, on ometi võimalik teiste kogemustest õppida ja neid kogemusi enda tegevuse planeerimisel arvesse võtta. Eriti põnevad on uued töömeetodid, mida vajalikul määral kohandades on võimalik projektidesse uut hingamist tuua ning liikmetesse motivatsiooni süstida.
Võõrast kultuuriruumist pärit noor näeb asju hoopis teise nurga alt. Olen kindel, et uus energia ja värsked mõtted, mille vabatahtlikud organisatsiooni kaasa toovad, tasuvad kuhjaga ära nende juhendamisse investeeritud aja ja vaeva.
Seetõttu julgustangi organisatsioone haarama härjal sarvist ja Euroopa vabatahtlikku teenistust enda huvides kasutama. Mõistagi tuleb vabatahtlikele pakkuda tegevusi, mis annavad organisatsioonile lisaväärtust ja võimaldavad sellel vabatahtlikul oma teadmisi ja kogemusi edasi anda. Ainult sel juhul on mõtet Euroopa vabatahtliku teenistuse projekti ellu viia, sest nii saavad sellest kasu nii organisatsioonid kui vabatahtlikud.
Kommenteeri
