Euroopa vabatahtliku teenistuse (EVS) kaudu Eestisse jõudnud aktiivsed välismaa noored lisavad noorsootöösse särtsu ning tekitavad kohalikes noortes tahtmist oma kodukandi heaks midagi korda saata.
Juta Männisalu Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest, kes on ka ise vabatahtlikuks käinud, on vastu võtnud ja saatnud noori erinevatesse organisatsioonidesse. Tema sõnul on vabatahtlike tegemised nähtavamad eelkõige väikestes piirkondades, kus väga sageli välismaalastega kokku ei puututa.
Vabatahtlikud on noortekeskustes läbi viinud erinevaid workshope, aidanud eakaid ning tegelenud lastega.
Kõik vabatahtlikud, kellega Männisalu kokku on puutunud, on EVSi kogemusega väga rahule jäänud, sest lisaks töökogemusele annab EVS ka uued kontaktid ja sõbrad.
Männisalu kogemus vabatahtlikega on olnud ainult positiivne, kuigi ta nendib, et mõnikord on nendega ka peavalu. „Alguses, kui uus vabatahtlik tuleb või läheb, võtab see endalt ikka parasjagu energiat ja aega,” selgitab ta.
Eesti kui teine kodu
Samas teab Männisalu, kui hea on sellises projektis osalemine enda arengu seisukohast ning ta tahab sama võimaldada teistelegi. Esimest korda vabatahtlikku vastu võttes soovitab ta kindlasti suhelda juba kogenud organisatsioonidega, et hajutada hirmusid. „Ning lõhkuda ka illusioone, et vabatahtlik on imeinimene, kes tuleb ja lahendab väikses maakohas kõik noorte vabaaja veetmisega seotud probleemid,“ räägib ta.
Euroopa vabatahtlik teenitus annab Männisalu kinnitusel võimaluse ka erivajadustega noortega ning seda peamiselt lühiajaliste projektide kaudu.
Ave Bremse organisatsioonist Diakoonia Aasta Eestis kinnitab, et mitmed endised vabatahtlikud peavad Eestit oma teiseks koduks, siin oldud aeg on neile väga oluline.
Bremse hinnangul võiks kohaliku kogukonnaelu elavdamine veelgi parem olla, kuid eestlased on oma loomult suhteliselt tagasihoidlikud, mistõttu on nendega esialgu raske kontakte luua.
Kuid ühte on vabatahtlikud kindlasti teinud – nad on aidanud mõista, et ka meie kodukoht vajab väärtustamist. See on omakorda innustanud ka Eesti noori maailma avastama, kuid samas motiveerinud neid tagasi tulema, et oma kodukohas elu paremaks muuta ja aidata ka kohalikel kodukohta enam väärtustada.
MTÜ Võru Noortekeskus juhataja Anneli Mee sõnul tõid vabatahtlikud Emrah Ates Türgist, Fanny Sureau Prantsusmaalt ning Felix Schmumacher Saksamaalt Võru Noortekeskusesse särtsu juurde.
Tegelevad noortega
Euroopa vabatahtlik teenistus
Euroopa vabatahtlik teenistus (EVS) on noore (18-30 eluaastat) võimalus kogeda vabatahtlikuna töötamist mõnes Euroopa riigis just temale huvipakkuval alal. EVS on koostööprojekt, kus on alati vähemalt kolm osapoolt: vabatahtlik, saatev organisatsioon ning vastuvõttev organisatsioon.
Projekti partnerite leidmisel on abiks üle-euroopaline andmebaas, kus kirjas Euroopa organisatsioonid, kellel on õigus vabatahtlikke saata ja vastu võtta. Mõlema organisatsiooni toel ja programmi Euroopa Noored abiga saabki noore vabatahtlik teenistus teoks. Hetkel viibib Eestis umbes 64 vabatahtlikku.
Lisainfo:
Fanny võitis oma prantslaslikult avala olekuga kõigi südamed. Kunstiinimesena organiseeris ta noorematele lastele meisterdamiskursusi. Emadepäevaks valmistati ehteid ja kaunistati värvilise suhkruga pudeleid. Samuti said huvilised Fanny juhendamisel joonistada, voolida ja meisterdada maonahast pilte.
Tänu Felixile on noortekeskuses võimalik pakkuda noortele rohkem igapäevast suhtlemist ja mängimist, sest noorsootöötajal ei jää alati aega lastega kasvõi lauamänge mängida. Koostöö temperamentse Emrah`iga andis nii noortele kui ka noortekeskuse töötajatele uusi kogemusi ja lõhkus nii mõnegi eelarvamuse.
Euroopa vabatahtliku teenistuse programmi konsultandi Marit Kannelmäe sõnul elavdavad EVS vabatahtlikud noorsootööd just selles mõttes, et toovad endaga kaasa teise kultuuri ja suhtumise ning julguse küsida, muuta ja proovida. Siinsed noorsootöötajad saavad ka keelepraktikat, mis võimaldab neil edaspidi võtta osa rahvusvahelistest projektidest.
Lisaks toob Kannelmäe välja huvitava fenomeni – kui kusagil väikeses kohas on vabatahtlik, siis suure tõenäosusega hakkavad ka selle kandi noored enam mõtlema, kuidas oma kodukohta uusi võimalusi luua.
Mis puutub siinsetesse vastuvõtvatesse organisatsioonidesse, ütleb Kannelmäe, et veel ei söandata olla nii avatud, et kaasata näiteks vähemustest või mitmetest erinevatest riikidest tulevaid noori.
Kommenteeri
