Aprilli algus tõi Tartusse paraja hulga eri ühenduste ja ametkondade esindajaid ning vabatahtlikke vabatahtlikkuse teema üle arutlema, hetkeseisu määratlema ja mõtlema, kuidas minna edasi uute väljakutsete ja võimalustega, mida vabatahtlik töö pakub.
Tundub, et ühiskonnas on vabatahtlik töö varasemate aastatega võrreldes suuremat kõlapinda leidnud – alates õlireostusel abiks käimisest, lõpetades jalgpallistaadioni lumekoristusega enne hiljutist Kanada-Eesti kohtumist. Ukse ees on Eesti suurim vabatahtlike prügikoristusaktsioon „Teeme Ära 2008”.
Teisalt tõdevad noorteühendused, et noori on senisest keerukam kaasata. Entusiasmi jätkub ja ideedest vaimustatakse kergesti, ent kui tegude tegemiseks ja vastutuse võtmiseks läheb, selgub pahatihti, et ajakava on lõhki ja kaasalöömine võimatu.
Suisa põud paistab valitsevat organisatsioonide juhatuse liikmete värbamisel. Eeldab see ju eelnevat kogemust ühenduses ning soovi veel aasta-paar intensiivselt panustada. Tundub, et kui on veidi juba noorteühenduses kaasa löödud, suunduvad noored pigem uute tegevuste juurde kui et juhivad saadud kogemustega organisatsiooni.
Kahtlemata on konkurents noorte vaba aja täitmise turul oluliselt tihedam täna kui aastaid tagasi. Millise kergusega teevad noored plaane aastaks maailmas rändamise, karjääriredelil tipu poole rühkimise vms kohta. Vabatahtliku töö üleskutsetega selles võimaluste paraadis silma paista on tõeline väljakutse.
Mida noorteühendustel õigupoolest pakkuda on? Võimalust oma ideid teostada, head seltskonda, kontakte, meeskonnatöö- ja juhtimiskogemust, ühiste eesmärkide nimel tegutsemist, rõõmu heategudest ja võimalust maailma muuta! Seda pole sugugi vähe, kuid kas see on see, mida noored hindavad ja ootavad?
Möödunud aastal avaldatud Kairos Future uuring tõstis Eesti noored oma Euroopa eakaaslaste hulgas esile enim staatust ja materiaalseid väärtusi hindavatena. Eesti noortele on oluline ettevõtlikkus, stiilne väljanägemine ja mainekas töökoht. Seevastu loomingulised väärtused nagu uudishimu ja kujutlusvõime jäid noorte hinnanguis kõige madalamale pulgale.
Kas me, noorteühendused, esitleme end valesti, rõhudes missioonitundele? Ehk peaksime senisest enam tooma välja arengu- ja õppimisvõimalusi, mida vabatahtlik töö ja organisatsioonide tegevuses kaasa löömine pakub, ning millise pagasi annab see kaasa edaspidiseks eluks? Seda peaks toetama töö mitteformaalse õppimise tunnustamise nimel, et ka tööandja oskaks vabatahtliku töö märget CVs vääriliselt hinnata.
Teiseks võiks tegeleda noorte väärtushinnangute teemaga. Paljud aktiivsed vabatahtlikud on maininud, et pisik head teha on kaasa tulnud kodust, aga vaadates, kui vähe neid aktiivseid noori täna on, võib järeldada, et see hea tuleb kaasa vähestest kodudest.
Kes kodus pisikust ilma jääb, võiks maitse vabatahtlikust tööst suhu saada koolis. Siin võiks julgemalt toimida koostöö kooli ja kohalike ühenduste, omavalitsuse, sotsiaalasutuste ja ettevõtete vahel.
Eesti Noorteühenduste Liit on osaluskampaania raames kogunud ettepanekuid selle kohta, milliseid võimalusi tahaksid noored näha, et oma kooli ja kodukoha elus ja otsustes paremini kaasa rääkida. 700 ettepanekut, mis selle üleskutse raames siiani laekunud on, näitab, et noortel on tahtmist kaasa rääkida, otsuseid mõjutada ja ühiskonda panustada.
Nüüd on meil noorteühendustena, koolidena ja kohalike omavalitsuste esindajatena vaja mõelda sellele, kuidas sellest tahtmisest sünniksid ka teod. Ainult nii värbame värsket verd noortekogudesse ja organisatsioonidesse ning kasvatame uute vabatahtlike aktsioonide eestvedajaid ja sotsiaalseid ettevõtjaid. Teeme ära!
Kommenteeri
