25. augustil kinnitas vabariigi valitsus „Noorsootöö strateegia 2006–2013“ rakendusplaani aastateks 2011–2013 ja strateegia eesmärkide ning rakendusplaani täitmise möödunud aasta aruande.
„Noorsootöö strateegia 2006-2013“ püstitab eesmärgid kahes valdkonnas:
noortepoliitika - ühtne lähenemine noortele suunatud tegevustes kõikides noore elu puudutavates valdkondades ning noorsootöö - tegevusala, mis loob lisaks haridussüsteemile, töökohale ja perele võimalusi 7–26-aastaste noorte isiksuse mitmekülgseks arenguks.
„Noorsootöö strateegia 2006–2013“ rakendusplaan, mille kogueelarve on 26,4 miljonit eurot, kajastab haridus- ja teadusministeeriumi 2011.-2013. aasta noortevaldkonna eelarve jaotust vastavalt strateegia eesmärkidele. Lisaks kajastab rakendusplaan partnerite, nt kodanikuühenduste tegevusi, mida rahastatakse küll ühingute eelarvetest, kuid millele nad taotlevad tuge riiklikest toetusmeetmetest ja fondidest.
Eesmärkide saavutamiseks vajalikud summad (sh kaasrahastamine Euroopa Liidu Sotsiaalfondist ja Regionaalfondist) nähakse ette ministeeriumi valitsemisala ja partnerite eelarvetes. Lisaks kaasatakse arengukava täitmiseks välisvahendeid, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) toetusi, eraldisi asutuste ja ühenduste eelarvetest ning liikmemaksudest.
Lähiaja tähtsaimate tegevustena rõhutatakse rakendusplaanis noorte sotsiaalse tõrjutuse riski ennetamist, noorte osaluse suurendamist ühiskondlikes otsustusprotsessides, Eesti ja Euroopa Liidu noortepoliitika tihedamat seostamist, noortevaldkonna teadmiste koostööplatvormi loomist ja Noortepoliitika 2014+ strateegiliste aluste väljatöötamist.
Iga-aastase aruande eesmärk on anda ülevaade noorsootöö strateegias ja rakendusplaanis kokkulepitu elluviimisest. Lisaks teavitamisele kirjeldatakse, analüüsitakse ja hinnatakse selles noortepoliitika ning noorsootöö olukorda Eestis, tuginedes noorteseire andmetele.
2010. aasta aruandes hinnati olulisimaks tulemuseks noorte seiresüsteemi käivitamist (www.noorteseire.ee). Märkimisväärsete saavutustena märgiksin ära veel järgmised: alustasime noorsootöö kvaliteedi mõõtmist, mis loodetavasti aitab kaasa noorsootöö korraldamisele kohalikes omavalitsustes, noorsootöö seaduse sisuline uuendamine andis tõuke noortevolikogude arvu kiirele kasvule ning kohalikud omavalitsused jätkasid hoogsalt noortekeskuste ja huvikoolide ehitamist ning renoveerimist riigi ja Euroopa Regionaalfondi toel.
2010. aasta rakendusplaani alusel elluviidu kogumaksumus oli 12,3 miljonit eurot, millest välisabi moodustas 8,9 miljonit eurot.
Aruandes kajastatu viidi ellu haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Noorsootöö Keskuse ning SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo eestvedamisel, kaasates teisi ministeeriume, kohalikke omavalitsusi ning kolmanda sektori ühendusi. Kõigi eelpool nimetatute ja paljude teiste partnerite töö väärib suurt tunnustust, nende tugi on ühiste eesmärkide saavutamiseks ülivajalik.
