Valimisõigus on kindlasti vahetuim ühiskonnas osalemise vorm, millega kaasneb vastutus nii ühiskonnas toimuva kui ka isiklike otsuste ees.
Hetkel kehtiv seadusandlus on üles ehitatud täisvastutusele alates 18. eluaastast, ehkki näiteks karistusseadustiku kohaselt on isik süüvõimeline alates 14. eluaastast. Koolikohustus on haridusseaduse kohaselt kehtiv 17. eluaastani või põhihariduse omandamiseni.
Alaealise mõjutusvahendite seaduse kohaselt on alaealine 7-18-aastane isik, piirangud alaealistele on seatud mitmetes õigusaktides. Alkoholiseaduse kohaselt on alaealisele alkoholi tarbimine, tubakaseaduse kohaselt suitsetamine või suitsuvaba tubakatoote tarvitamine keelatud. Perekonnaseaduse kohaselt võib 15-18-aastane alaealine abielluda vanemate või eestkostja kirjalikul nõusolekul.
Õigus hääletada kohalike omavalitsuste valimisel alates 16. eluaastast ei ole kuidagi loogiliselt põhjendatud. Hääleõigus võiks olla samuti antud piiratud õigusena ehk 16-17-aastane noor saab hääletamas käia koos lapsevanemaga või tema kirjalikul nõusolekul sarnaselt perekonnaseaduse ja juhtimisõiguse piirangutega.
Piiratud hääleõiguse saamiseks peaks olema täiendavad tingimused, mis lähtuvad noore eelnevast osaluskogemusest. Näiteks võiks piiratud hääleõiguse saada isikud, kellel on olnud soodne perekondlik kasvukeskkond, kes on regulaarselt osalenud noorteorganisatsiooni tegevuses vms.
Lisaks võiks olla arengupsühholoogiliselt seatud tingimused, mis eeldavad süsteemi nendele tingimustele vastamise kindlakstegemiseks. Noor peaks olema arenenud vastavalt erinevatele teoreetilistele lähenemistele, näiteks vastavalt Kohlbergi moraalse arengu teooriale. Piaget` kognitiivse arengu teooria järgi peaks olema tagatud, et piiratud hääleõigust taotlev noor on jõudnud vaimsete võimete arengus formaalsete operatsioonide perioodi.
Kuna Erik Eriksoni elukaareteooria kohaselt on nooruk 16-aastaselt eas, kus ta keskendub oma identiteedi kujundamisele ning seega paneb aluse oma isiklikele väärtustele, peaks piiratud hääleõigusega noor olema pisut oma arengus ette jõudnud ning eelnevad arenguetapid edukalt läbinud.
Noorsootöötaja saab ainult rõõmu tunda vastutustundlike noorte olemasolust ning toetada neid oma identiteedi otsinguil. Siit ka küsimus: kas nende otsingute tagajärgedest peab mõjutatud saama terve kogukond või peaks just kogukond olema see, kes võimaldab noorele vabaduse, õiguse ja võimaluse mitte täisvastustusega siin ühiskonnas iseenda koht ja oma n-ö nägu leida?
Ärgem lühendagem seda niigi lühikest aega inimese elus, mis on antud talle just selleks, et valmistada end ette edasiseks aktiivseks osaluseks ühiskonnas. Meenutagem, et lastekaitseseaduse kohaselt on kuni 18-aastane inimene endiselt laps.
Kommenteeri
