Talvel tähistab YFU Eesti oma 15 sünnipäeva. Yfukatel on põhjust tähistada: elanike arvu ja vahetusaastale minevate õpilaste suhte poolest on Eesti maailmas esirinnas.
Kui 1992. aastal sõitsid kaks Eesti tüdrukut YFU Taani stipendiumiga Hamleti kodumaale, siis tuleval õppeaastal alustab YFU Eesti kaudu oma kooliteed mõnes välisriigis 140 õpilast.
Selgub koguni, tänaseks on organisatsioon saatnud välismaale pea 600 õpilast Eestist ning vastu võtnud 100 õpilast.
YFU Eesti vabatahtlike koordinaatori Andreas Sepa väitel on just viimaste aastatega suurenenud Eestis ka nende perede hulk, kes tahavad vahetusõpilast enda perre võtta.
Vähehaaval on YFU Eesti ka oma partnermaade hulka suurendanud ning tänaseks teeb organisatsioon koostööd juba poolte YFU organisatsioonidega maailma erinevatest paikadest. Nii on võimalik õpilasel valida üha rohkemate riikide vahel ning teiselt poolt saab YFU Eesti võimaldada üha rohkematele vahetusaasta kogemust.
Toimib lumepalliefekt
Millest selline hüppeline areng? „Üheltpoolt on see, et Eesti inimesed on maksujõulisemaks muutunud,“ jäi Sepp mõttesse ja lisas, et ka ühiskonna üldised väärtushinnangud on tugevasti muutunud, sest materiaalse heaolu kõrvalt väärtustatakse üha enam laste haridust.
Kõige kallimaks läheb perele lapse vahetusaasta Ameerika Ühendriikides, mille eest tuleb kas sponsorite, stipendiumite abiga või oma taskust maksta 97 000 krooni. Sellest rahast läheb enam-vähem veerand YFU Eestile vahetusaasta ettevalmistamiseks, teine veerand transpordi ning kindlustusega seotud kuludeks ning ülejäänud osa vastuvõtvale YFU-le ning YFU katuseorganisatsioonidele.
„Igasugune välismaal õppimine ja töötamine on väga populaarseks muutunud,“ rääkis Sepp. Populaarsust aitab saavutada ka YFU ise, mis töötab lumepalliefektil: need, kes on välismaal vahetusõpilasena käinud, jagavad oma kogemusi ka teistele.
Nii on tänaseks YFU-ga ühel või teisel moel seotud Eestis pea 600 inimest. Sepp rääkis rõõmustades YFU suurest perest, kus needki, kes kümmekond aastat tagasi programmidest osa võtsid, on ka täna organisatsiooniga seotud.
YFU tõeline rikkus
YFU pakub tõepoolest noortele eneseteostust: pärast vahetusaastat on võimalus noorel oma välismaal saadud kogemusi vabatahtlikuna rakendada, kandideerida juhatusse või nõukogusse ning käia praktikal mõne teise maailma YFU juures.
Omaette suur perekond ongi YFU vabatahtlikud, millest Sepp vabatahtlike koordinaatorina rõõmuga räägib. Sepa sõnul tegutseb praegu organisatsiooni juures ligi 200 vabatahtlikku, kes on justkui YFU põhikapital raha asemel.
200 vabatahtliku seas on nii vahetusperede liikmeid kui ka endisi vahetusõpilasi. Viimased annavad oma vahetusaasta kogemusi tulevastele vahetusõpilastele edasi ning valivad välja neid, keda vahetusaastale saata. YFU omalt poolt pakub vabatahtlikele võimalust osaleda erinevatel koolitustel ja seminaridel nii organisatsiooni sees, Eestis kui ka välismaal.
„Yfukad on tulevikuvaadetega, hakkajad noored,“ ütles vabatahtlik Katarina Tuulik, soovitades hakata kõigil noortel YFU vabatahtlikuks. Neiu ise käis vahetusaastal Šveitsis ning oli juba enne seda YFU vabatahtlik. „Mälestused vahetusaastast ei kao kuhugi, neid on alati tore vahetada. Lisaks sellel on vabatahtlikuks olemine andnud mulle palju sõpru ja esinemiskogemust,“ ütles Tuulik.
Sepal on hea meel, et Eesti ühiskonnas on hakatud üha enam vabatahtlikkust hindama. „Samas ei peaks mitte ainult noorteorganisatsioonid vabatahtliku tööga tegelema, vaid vabatahtlikkus peaks olema midagi, mis kõikidele inimestele huvi pakub, andes elule lisaväärtuse, sest kõike ei pea tegema raha eest,“ rääkis Sepp.
YFU alguslugu
1951. aastal otsustas ameeriklanna Rachel Andersen kutsuda grupi saksa noori USA peredesse n-ö demokraatiat õppima ning sõja põhjustatud hingehaavu parandama. See algatus sai nimeks „Youth for Understanding“ ehk lühidalt YFU. Organisatsiooni idee levis kiiresti ja tänapäeval tegutseb umbes 60 YFU organisatsiooni üle maailma, vahetades omavahel 5000-8000 õpilast aastas.
Allikas: www.yfu.ee
Kommenteeri
