Eestis on probleemiks elanikkonna vähene ettevõtlikkus. Kui mujal Euroopas eelistavad ettevõtjana tööd teha ligi pooled kodanikud, siis Eestis on selliseid inimesi alla kolmandiku.
Numbrid numbriteks: inimlikul tasandil näeme probleemi nii töökontorites kui koolides, selleks on passiivsus, vaikne minnalaskmine ja osavõtmatus oma tuleviku suhtes. Tihti öeldakse, et Eesti inimesed on poliitikast võõrdunud. Tegelikult ollakse üldisemalt võõrdunud otsustamisest ja nendest ühiskondlikest protsessidest, mis meid kõiki puudutavad.
Tulles noorte juurde. Ajal, mil meie haridusmaastikul valitseb suur segadus, on ülimalt oluline, et noortel inimestel ei jääks mulje, et nad on vaid väikesed mutrid suures süsteemis, mis toodab – vahel õnnestunult, vahel ebaõnnestunult – efektiivseid tootmisühikuid.
Kui käisime esmakordselt Heateo Sihtasutuse noorteprogrammiga koolides küsimas, mis noortele inimestele korda läheb, tulid muu hulgas järgmised vastused: individualistlik ühiskond, kiirustamine, keskendumine asjadele, alkoholism, kodutus, kurjad inimesed ühistranspordis, paigast ära väärtushinnangud, liikluskultuur, pronkssõduriga seonduv, looduskeskkonna hävitamine jne.
Ja need ei olnud rühmajuhtide või aktivistide vastused. Meie eesmärgiks oli rääkida nende noortega, kes seni ei olnud osa võtnud õpilasorganisatsioonide või noorteklubide tööst. Tahtsime uurida, mis oleks see, mis neid tegutsema paneks. Minu jaoks oli see silmi avav. Asju, mida noored ühiskonnas paremaks muuta tahaksid, on küll. Kuid neil on vaja konkreetset kohta alustamiseks – paika, kus saaks oma esimese suure mõtte teostamiseks tuge.
Just seda teeb Heateo Sihtasutuse noorteprogramm – aitab noortel teoks teha oma esimesed sotsiaalset muutust loovad mõtted. Sel suvel aitame teoks saada 22 noore tegija (vanuses 14-19 aastat) esimesel projektil. Nende ettevõtmiste hulgas on näiteks vene ja eesti rahvusest noorte vabatahtlike klubi loomine, säästva tarbimise edendamine koolis, põlvkondadevaheliste erinevuste ületamine ja kodutute loomade varjupaiga aitamine. Sügisel plaanime programmi laiendada ja jõuda rohkemate noorteni.
Loo kokkuvõte on, et võib-olla ei olegi Eesti noored keskmisest passiivsemad või apaatsemad. Võib-olla et see, mis nad liikuma paneb, on lihtsalt konkreetne võimalus ühiskonnas ise midagi paremaks muuta. Ja kui inimestel on noorest peast harjumus teha asju ise, olla ühiskonna suhtes hooliv ja vastutustundlik, püsib see harjumus ka täiskasvanueas.
Vaata ka: www.heategu.ee/noored ja www.youngsocialinnovators.ie
Kommenteeri
