Akna trükkimineku ajaks on loodetavasti koalitsioonileping sõlmitud ning Eesti lähituleviku rajajooned seatud. Uue koalitsiooni prioriteetidest ning ka võimalustest on aimu saadud meedia vahendusel. Ent valimiprogrammides on punkte, mida tasub seoses haridus- ja noorsoopoliitikaga tähele panna.
Kahjuks levib erakondade valimisplatvormides arusaam, et noortele tuleb pakkuda ainult kvaliteetset ja tasuta haridust nii formaalse kui ka mitteformaalse hariduse vallas. Noorte arenemine kodanikeks ja vastutusvõimelisteks inimesteks on vanemate, halvemal juhul vaid kooliõpetaja teha.
Erakonnad küll tõdevad, et haridus peaks olema uurimuslik ja sisaldama ka loovkomponenti, et tagada Eesti majanduse üleminek teadmistepõhilisele mudelile. Siiski on vaid reformierakonna valimisprogrammis lause huvialahariduse sidumisest formaalharidusega. See peaks nende arusaama kohaselt tagama elukestva õppe toimimise. Sellest vähesest aga ei piisa.
Mitteformaalne haridus on midagi rohkemat kui kunsti- ja muusikakoolid, mille arendamisse tahab panustada IRL. Nii formaalne kui ka mitteformaalne haridus peaksid aitama noorel kujundada kodanikuteadlikkust, toetada ühise heaolu säilitamist ning edasiviivat algatusvõimet ja -soovi.
Õnneks loodavad erakonnad rohkem panustada kodanikuühiskonna arendamisse laiemalt, mis peaks tagama teiste hulgas ka noorte arvamuste ja soovide mõjulepääsemise. IRL on lubanud ühe protsendi üksikisiku tulumaksust annetada enda poolt välja valitud mittetulundusühingule.
Reformierakond kui liberaalse maailmavaate propageerija tahaks riiklikud ülesanded, mida kodanikuühendused ise paremini suudaksid täita, halduslepingutega ka neile delegeerida. Noortepoliitikas tähendaks see vastavat seadusandlust ja ka ressursse, et noored ise saaksid oma elu korraldada.
Kindlasti ei tasu nõustuda arvamusega, et noored ei tahagi midagi kasulikku riigi jaoks ära teha. Uuringud on näidanud , et iga kolmas Eesti noor tunneb poliitika vastu huvi. Kokku moodustab see elanikkonnast väga suure osa. Nende inimeste oskusi arendades ja motivatsiooni alles hoides saame aktiivsed kodanikud, kes on valmis viima Eesti euroopalike väärtustega teadmistepõhise majandusega riikide hulka.
Kommenteeri
