Vastus saab olla vaid jah. Mida selleks teha, et inimesed tunneksid igapäevaelus ebavõrdse(diskrimineeriva) kohtlemise ära, vajadusel kaitseksid oma õigusi ja oleksid võimelised vastutustundlikult käituma?
Kõige olulisemaks ebavõrdse kohtlemise ennetamise võimaluseks on inimeste teadlikkuse tõstmine ja teadmiste suurendamine. Seda saab teha nii koolis, erinevates õppeasutustes kui ka ülikoolides. Seega on inimõiguste õpetamine meie haridussüsteemis võrdõiguslikkuse teadlikkuse tõstmise seisukohast tähtis.
Oluliseks Eesti riigi panuseks Euroopa Nõukogu kampaaniasse “Kõik erinevad – kõik võrdsed” oleks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr. 12 ratifitseerimine (käsitleb diskrimineerimise keelamist).
Hollandi suursaatkonna rahalisel toetusel viisid Inimõiguste Instituut ja Audentese Ülikool läbi projekti ebavõrdsest kohtlemisest töökohal. Samuti edastati asjakohast teavet ja viidi läbi küsitlus.
Küsitlusest selgus, et paljudel noortel on olnud kokkupuuteid ebavõrdse kohtlemisega töö saamisel ja töö käigus ning ka teistes eluvaldkondades. Samas leidus ka vastus, millest selgus, et isikut on positiivselt diskrimineeritud, see tähendab haridussüsteemis toetavalt koheldud. Noored leidsid, et neid või nende lähedasi on ebavõrdselt koheldud järgmistel alustel:
- töökogemuse puudumine, kuigi vastav diplom oli olemas (liiga noor)
- liiga vana
- liiga paks
- laste olemasolu (hirm uue lapse ees või et lapsed jäävad haigeks)
- vene perekonnanimi
- “punase passi” olemasolu
- nõrk keeleoskus (nii eesti keele kui ka teistes riikides teise keele oskus)
- sooline ebavõrdsus
- ei maksta töötasu
- naisele makstakse vähem kui mehele
- puuetega inimeste hooldajate ebavõrdselt väike töötasu
- ebavõrdne töötasu
- psühholoogiline terroriseerimine erineva maailmavaate pärast
Ühest vastusest selgus, et noort naist, kellel on väike laps, ei soovitud tööle võtta. Ta läks õppima, sest ei tahtnud, et selline ülekohus korduks. Seega on parimaks lahenduseks valmisolek ise elus hakkama saada ja teadma oma õigusi siis, kui on tarvis enda eest seista. Eelduseks on vajalikud teadmised inimõigustest ja nende kaitsest nii rahvusvaheliselt kui ka siseriiklikult.
Eelmine Euroopa Nõukogu kampaania “Kõik erinevad – kõik võrdsed” toimus 1995. aastal ja oli samuti suunatud eeskätt noortele, nagu on noortele suunatud käimasolev kampaania. Kampaania raames saab osaleda erinevates koostöövõrgustikes nii Euroopas kui Eestis. Teavet saab aadressilt:
http://www.entk.ee/index.php?id=26&keel=eeDiskrimineerimise ärahoidmisse saame panustada kõik üheskoos, nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud, sest ühiskonna tasakaalustatud arengu kandjad oleme me kõik.
