Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) peamine väärtus on ühiskonna süsteemne arendamine, ehkki selle tegevused on alarahastatud ja organisatsioonide teadlikkus dokumendist madal.
2003. aasta algusest ei ole Eestis tehtud ühtegi suurt mittetulundussektorit puudutavat otsust juhuslikult. EKAKi tegevuskava on suunanäitaja katusorganisatsioonidele, rahastajatele ja paljudele teistele.
Eesti Humanitaarinstituudi poolt mullu suvel valminud uuring aga näitas, et kolmandik vabaühendustest pole EKAKist kuulnudki. Ligi pooled teavad dokumenti, kuid pole seda lugenud ja vaid veerand on kursis, millest seal juttu - neistki vähesed on dokumenti praktikas kasutanud.
Uuring osutab samas, et EKAKiga on rohkem kursis tugevamad ühendused, kelle eesmärk on ühiskonna areng ning kes näevad selles kasu ka oma organisatsioonile.
Mis on EKAKi sisu?
Kas viimne kui üks kodanik peaks ühest strateegiast teadma? EKAK on ju kõigest neljatäheline lühend.
Aga tegelikult on palju olulisemad ja kõiki ühendusi puudutavad EKAKi raames läbiviidavad tegevused: vabaühenduste rahastamine, kaasamine avaliku võimu otsustesse, toimivad tugikeskused, mõistlikud seadused ja maksusoodustused ning kodanikuhariduse edendamine koolipingis.
EKAKi üheteistkümne eesmärgi elluviimiseks koostatud tegevuskava lõpeb sel aastal, järgmised tegevused paneb aastateks 2007-2011 paika valitsuse kodanikualgatuse toetamise strateegia (KATS).
Enamiku tegevustega on alustatud, aga palju raskeid ülesandeid seisab ees.
Suuremad neist vabaühenduste rahastamispõhimõtete väljatöötamine, ametnike koolitamine, vabatahtliku töö õiguslik reguleerimine. Samuti kaasamise ja avalike teenuste üleandmise heade tavade juurutamine ja kohaliku omaalgatuse jätkuv toetamine.
KATSi rakenduskavas on eraldi välja toodud ka noorteühingute toetamine. Tähelepanu pööratakse noorte osaluse mitmekesistamisele ja toetamisele, et maakondades ja suuremates linnades oleksid toimivad noortekogud ning nende kaasamiseks kindlad reeglid.
Senitehtu seas on EKAKi raames esitatud ettepanekuid noortepoliitika ja noorsoostrateegia 2006-2012 dokumenti.
Mis on halvasti?
Kodanikuühenduste poolt on EKAKi raske kritiseerida, sest selle on koostanud lai ring inimesi ja organisatsioone. Üks kitsaskoht on see, et kodanikuühiskonna arendamine peatub regionaalministri haldusalas, kel puudub võim teiste ministeeriumite üle. Aga tegevused jagunevad kõigi vahel ning nende rahastamine jääb nii pigem juhuslikuks.
Niikuinii on välisriigid, nende saatkonnad ja iseäranis Avatud Eesti Fond panustanud meie kodanikuühenduste arengusse raha kordades rohkem ja süsteemsemalt kui Eesti riik.
Siseministeeriumil pole igal aastal EKAKi rakendamiseks eelarves miljonitki krooni. Vaja oleks aga kümneid või sadu, et eesmärkidega aktiivselt tegeleda.
Aeg-ajalt kostab ka kriitikat, et EKAKi rakendamise eest vastutavas kodanikuühenduste ja valitsuse ühiskomisjonis ei ole kõik liikmed pühendunud ja areng võiks olla kiirem. Seda kasvõi EKAKi eesmärkidest ja tegevustest teavitamises, millega on mitme aasta jooksul väga vähe tegeletud.
Järgnevate aastate väljakutsed kõikidele vabaühendustele on eelkõige enda jätkusuutlikkuse arendamine, kaasatus ja läbipaistev tegutsemine, andes endale ja partneritele aru oma tegevuse eesmärkidest.
Ja muidugi võiks iga vähegi tubli organisatsioon näidata üles huvi kodanikuühiskonnas toimuva vastu, öeldes olulistes küsimustes sõna sekka ja olles lisaks enda tegevusele aktiivne kogu kolmanda sektori arendamises.
Kommenteeri
